Haapsalu taastatud fotoklubi avas aastanäituse

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Tänavu taasasutatud Haapsalu fotoklubi ülevaatenäitusest võtsid osa pea pooled klubiliikmed. Foto: Arvo Tarmula
Kuula artiklit, minutit ja sekundit
0:00 / :
Tänavu taasasutatud Haapsalu fotoklubi ülevaatenäitusest võtsid osa pea pooled klubiliikmed. Foto: Arvo Tarmula

Laupäeval avasid Haapsalu fotoklubisse koondunud fotograafiahuvilised kultuurikeskuse fuajees oma ülevaatenäituse, kus on üle 70 töö rohkem kui 20 autorilt.

„Väga kõva näitus on meil siin,” ütles fotoklubi veteran, 1970ndatel aastatel Haapsalu fotoklubi käivitanud Lääne Elu fotograaf Arvo Tarmula. „Mõned pildid annavad vabariigi proffidele silmad ette.”

Kui 1970. ja 1980. aastatel oli Haapsalu fotoklubi maine ja aktiivsuse poolest Eestis maas vaid Tallinna ja Tartu omast, siis 1990. alguses oli inimestel iseendaga nii palju tegemist, et klubi soikus. Uuesti organiseerus Haapsalu fotorahvas 2000. aasta paiku, kuid teine tulemine jäi üürikeseks, paari aasta pärast vaibus tegevus taas.

Nüüdne tulemine on kolmas. Fotohuvilised otsustasid klubi taaselustada veebruaris.

„Tänavapildis on näha, et pildistatakse palju. Kuhu need pildid siis jäävad?” selgitas klubi taastamise motiive hobipiltnik Urmas Naudre. „Haapsalus on kõrgetasemelisi piltnikke, on harrastajaid, aga klubis on kõik võrdsed.”

Seda, et poole aasta pärast on kultuurikeskuses nii rohke osavõtu ja mitmekesise pildivalikuga aastanäitus, ei osatud loota. “Alguses mõtlesime, et tea, kas tuleb 20 pilti kokku, aga järsku tuli elavnemine,” ütles Tarmula. Ta kiitis klubi juhatuase liiget Tõnis Krikki, kes tööd näituseks seadis. „Tõnis oli vormistamise hing.”

Näitusel on nii reportaaže kui ka kunstfotosid, loodusfotot, portreed ja lihtsalt ilusaid vaateid. „Tore on see, et žanriliselt on näitus mitmekesine,” ütles Tarmula.

„Mulle tundub, et Haapsalul on oma stiil välja kujunenud, mereteema, linnud. Ega näiteks Viljandis selliseid pilte ei näe,” lisas ta.

Ühte lemmikut Tarmulal ei ole, kuid ta tõi eeskujuks Tiit Kaljuste suuri, maalidena mõjuvaid pilte. “Paljudele on see esimene näitus ja nüüd nad Kaljuste tööde pealt näevad, et näitus on midagi muud. Ei ole mõtet väikest pilti seinale riputada. Siin pääsevad mõjule suured formaadid,” ütles Tarmula.

Taoline ülevaatenäitus hakkab toimuma igal aastal. „Võib–olla teha edaspidi konkursiks, kus žürii hindab töid,” arutles Tarmula.

Tiiu Kammiste pakkus aga välja, et võiks klubiliikmed omavahel konkureerima panna, nõudes pilte kindlal teemal.

Näitus jääb avatuks kuu lõpuni, selle toimumisaeg valiti nii, et Valge Daami päevade külalised pilte näha saaks.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments