Silt: fotonäitus
Haapsalu linnagaleriis on vaadata õnnelik näitus
[caption id="attachment_385864" align="aligncenter" width="2000"]
Kunstnik Liivia Leškin uurib Andres Hioni fotosid kunstist – xponaate. Goto: Andra Kirna[/caption]
Kolmapäeval avas Haapsalu linnagaleriis oma fotonäituse „Xponaadid personaliosakonnas” Lihula mees Andres Hion – muusik, kunagine teleoperaator ja fotokunstnik.
Personaliosakonnas pakub Hion vaadata mustvalgeid, veidi toonitud fotosid.
Kunstnik Liivia Leškin uurib Andres Hioni fotosid kunstist – xponaate. Goto: Andra Kirna[/caption]
Kolmapäeval avas Haapsalu linnagaleriis oma fotonäituse „Xponaadid personaliosakonnas” Lihula mees Andres Hion – muusik, kunagine teleoperaator ja fotokunstnik.
Personaliosakonnas pakub Hion vaadata mustvalgeid, veidi toonitud fotosid. 
Aile Nõupuu: kaamerat haarama sunnib valgus
[caption id="attachment_382240" align="alignnone" width="2000"]
Fotograaf ja õpetaja Aile Nõupuu hakkas tõsisemalt pildistama kümmekond aastat tagasi maalimise aseainena. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption]
Aile Nõupuu foto- ja maalinäitus Haapsalu kunstikoolis viib muinasjutumaale, kus imed ei saa kunagi otsa.
Nõupuu on pealkirja alla „Aliis imedemaal” koondanud neli maali ja trobikonna fotosid, mille puhul tekib kahtlus, kas need ikka on fotod, mitte maalid. Vanim pilt näitusel „Ühe suve akvarellid” pärineb aastast 2015 ja iseloomustab tervet väljapanekut – akvarellilik, pigem maalitud, kui üles võetud mooniõied. „Otsisin muinasjutulisi fotosid,” ütles Nõupuu.
Fotograaf ja õpetaja Aile Nõupuu hakkas tõsisemalt pildistama kümmekond aastat tagasi maalimise aseainena. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption]
Aile Nõupuu foto- ja maalinäitus Haapsalu kunstikoolis viib muinasjutumaale, kus imed ei saa kunagi otsa.
Nõupuu on pealkirja alla „Aliis imedemaal” koondanud neli maali ja trobikonna fotosid, mille puhul tekib kahtlus, kas need ikka on fotod, mitte maalid. Vanim pilt näitusel „Ühe suve akvarellid” pärineb aastast 2015 ja iseloomustab tervet väljapanekut – akvarellilik, pigem maalitud, kui üles võetud mooniõied. „Otsisin muinasjutulisi fotosid,” ütles Nõupuu. 
Tiiu Kammiste näitab džässifotosid
[caption id="attachment_353479" align="alignnone" width="2000"]
Tiiu Kammiste näitab kultuurikeskuses oma fotosid. Foto: Andra Kirna[/caption]
Laupäevast veebruari lõpuni on Haapsalu kultuurikeskuses fuajees vaadata Tiiu Kammiste fotonäitus „Klubijazzist TAFF:festini”.
Džässiklubi kontserte on Kammiste külastanud ja pildistanud juba 2016. aastast. „Valisin näituse jaoks põhimõtteliselt ainult Eesti artistide fotod,“ rääkis ta. „Need tuntumad, keda inimene, kes džässi armastab, teab,“ lisas autor. Fotodelt vaatavad vastu Hendrik Sal-Saller, Liisi Koikson, Raivo Tafenau, Kristjan Randalu, Riho Sibul ja paljud teised.
Tõenäoliselt üks vanematest fotodest on Randalust klaveri taga. „See pole kontserdipilt, vaid on tehtud enne kontserti, kui ta alles proovis klaverit,“ rääkis Kammiste.
Džässmuusikuid hakkas Kammiste pildistama siis, kui Haapsalus hakkas toimima džässiklubi – pool näitusest on selleaegsed ülesvõtted.
Tiiu Kammiste näitab kultuurikeskuses oma fotosid. Foto: Andra Kirna[/caption]
Laupäevast veebruari lõpuni on Haapsalu kultuurikeskuses fuajees vaadata Tiiu Kammiste fotonäitus „Klubijazzist TAFF:festini”.
Džässiklubi kontserte on Kammiste külastanud ja pildistanud juba 2016. aastast. „Valisin näituse jaoks põhimõtteliselt ainult Eesti artistide fotod,“ rääkis ta. „Need tuntumad, keda inimene, kes džässi armastab, teab,“ lisas autor. Fotodelt vaatavad vastu Hendrik Sal-Saller, Liisi Koikson, Raivo Tafenau, Kristjan Randalu, Riho Sibul ja paljud teised.
Tõenäoliselt üks vanematest fotodest on Randalust klaveri taga. „See pole kontserdipilt, vaid on tehtud enne kontserti, kui ta alles proovis klaverit,“ rääkis Kammiste.
Džässmuusikuid hakkas Kammiste pildistama siis, kui Haapsalus hakkas toimima džässiklubi – pool näitusest on selleaegsed ülesvõtted. 
Kultuurimajas on näitus maagilistest New Yorgi vaadetest
[caption id="attachment_291830" align="alignnone" width="1024"]
Fotode autori Janno Jürgensi sõnul on inimkätega loodud industriaalse robustsuse, metallirägastike ja meeletu detailirohkuse kohal hõljuda, midagi lummavat, filmilikku ja ka Orwellikult kirjanduslikku, mida on raske ratsionaalselt seletada. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Haapsalu kultuurimaja fuajees on Haapsalust pärit režissööri Janno Jürgensi fotonäitus „NY on film”, mida autor pildistas Empire State Buildingus ja samal ajal palus oma pruudi kätt.
Näitus koosneb viiest suurest fotost, millel on kujutatud udust New Yorki. Näituse tutvustavad tekstis kultuurimaja kodulehel on fotosid kirjeldatud kui unenäolisi haruldasi hetki.
„See oli üks maagiline hetk, kui New Yorgis ringi kolasime. Vihma sadas, ilm oli kõle. Ühel hetkel aga piilus pilvede vahelt päike, tundus nagu vihm hakkaks ka taanudma ja juhtumisi olime Empire State Buildingu läheduses. Kohas, kus reeglina on meeletult pikad järjekorrad, oli tol vihmasel päeval peale meie veel mõned üksikud inimesed,” meenutas Jürgens.
Fotode autori Janno Jürgensi sõnul on inimkätega loodud industriaalse robustsuse, metallirägastike ja meeletu detailirohkuse kohal hõljuda, midagi lummavat, filmilikku ja ka Orwellikult kirjanduslikku, mida on raske ratsionaalselt seletada. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Haapsalu kultuurimaja fuajees on Haapsalust pärit režissööri Janno Jürgensi fotonäitus „NY on film”, mida autor pildistas Empire State Buildingus ja samal ajal palus oma pruudi kätt.
Näitus koosneb viiest suurest fotost, millel on kujutatud udust New Yorki. Näituse tutvustavad tekstis kultuurimaja kodulehel on fotosid kirjeldatud kui unenäolisi haruldasi hetki.
„See oli üks maagiline hetk, kui New Yorgis ringi kolasime. Vihma sadas, ilm oli kõle. Ühel hetkel aga piilus pilvede vahelt päike, tundus nagu vihm hakkaks ka taanudma ja juhtumisi olime Empire State Buildingu läheduses. Kohas, kus reeglina on meeletult pikad järjekorrad, oli tol vihmasel päeval peale meie veel mõned üksikud inimesed,” meenutas Jürgens. 
