Teisipäeval Haapsalus Evald Okase muuseumis avatud Eesti ja Läti graafikute ühisnäitus “Kokkumäng” sündis kunstniku ja näituse Eesti-poolse kuraatori Inga Heamägi sõnul sportlikust huvist, kuidas naabrite teosed kokku kõlavad.
Ainult Eesti graafikute töid näidata tundus Heamägile igav, naaberriik oli Läti juurtega kunstnikule kõige loomulikum valik. “Tahtsin näidata, millised suunad on Läti noortel graafikutel,” lisas Heamägi.
Graafika pole Heamägi sõnul enam sugugi vaid linoollõige ja ofort – “õnneks”.
“Graafika on üks nutikas meedium ja graafikud masohhistlikud nokitsejad, kellele meeldib avastada,” iseloomustas ta. Osalejate valimisel lähtus kuraator põhimõttest, et näitusel esineksid kunstnikud seinast seina nii lähenemise ja tehnika kui ka ea poolest.
“Valisin kunstnikud, kes on huvitavad igaüks omades sussides,” lisas Heamägi.
Näiteks eksponeerivad “Kokkumängul” 81aastase Evi Tihemetsa kõrval oma töid kaks äsja kunstiakadeemia bakalaureuse lõpetanut – Taavi Villak ja Pavel Grebenjuk.
Peale nimetatute ja kuraatori enda esinevad “Kokkumängul” ka Peeter Allik, Tarrvi
Laamann, Gudrun Heamägi, Lauri Koppel, Ott Pilipenko ja Lembe Ruben.
Näituse Läti-poolne kuraator Darta Hofmane on valinud “Kokkumängule” peamiselt ühesuguse maailmavaatega noorte kunstnike töid. Eesti kunstnikega võrreldes on lätlastel rohkem joonistusi.
Läti graafikat esindavad Okase muuseumis Inga Gibiete, Darta Hofmane, Evija Kirke, Kristine Lasmane, Paulis Liepa, Juris Petraškvics, Lasma Pujate, Ausma Šmite, Zane Zlemeša ja Klavs Upaciers.
“Kokkumäng” on Haapsalus vaadata kuu lõpuni.
Ebatavaline lugemismasin on iroonia e-lugeri üle
Eesti ja Läti graafikute ühisnäituse ehk kõige ebatraditsioonilisem taies on Ott Pilipenko ja Marit Mihklepa kassettluger. Pilipenko sõnul on alternatiivne lugemismasin iroonia e-lugerite üle.
“Selle saab ka lennukisse kaasa võtta ja lugeda, näpuga vajutad nuppu,” demonstreeris Pilipenko kogukat ja kohmakana mõjuvat aparaati.
Kunstnikud on neljale kassetile lugemiseks jäädvustanud inimeste tülide dialoogid. Kassetilindil on ühe vestleja jutt A- ja teise oma B-poolel, nii ei ole dialoogi järjest lugeda just lihtne. Kunstnikud on valinud välja näiteks ühe põlvkondadevahelise tüli ja ühe internetis levinud “rullnokkade” dialoogi. “Võimalikult erinevad tülid,” sõnas Mihklepp.
Dialooge lugedes saab hästi aru, kui vähest mõtet sisaldavad paljud tülisituatsioonis öeldud laused.
Endised elukaaslased Pilipenko ja Mihklepp on ühel kassetil välja andnud ka dialoogid omavahelistest tülidest.
“Kui nägime, et tüli hakkab üles kiskuma, tuli salvestusnuppu vajutada,” selgitas Pilipenko, kuidas dialoogid kassetile jõudsid. Mihklepa sõnul oli see ka hea nipp, kuidas tüli jahutada.
“Endal tekib automaatne tsensuur,” ütles ta.
Dialoogid on trükitud siidipaelale koopiatrükitehnikas, nõnda sobib teos graafikanäitusele hästi.
