Enim pikaajalise haiguse või terviseprobleemiga elanikke on Läänemaa omavalitsustest Kullamaal, kõige tervem on Ridala valla rahvas.
Statistikaamet avaldas teisipäeval 2011. aasta lõpus korraldatud rahvaloenduse tulemused Eesti inimeste tervise kohta.
Kullamaa vallas on mõne pikaajalise haiguse või terviseprobleemiga kimpus 47 protsenti elanikest.
Üheski teises omavalitsuses pikaajalise tervisehädaga inimeste osakaal 40 protsendini ei küündi. Läänemaal keskmiselt on püsiv tervisehäda 31 protsendil elanikest, Eestis keskmiselt 30 protsendil.
Ridala vallas on pikaajaline haigus vaid veerandil elanikest. Ridalas elab aga ka kõige vähem vanureid.
„Meil on suurem osa Ridala patsiendid, aga on ka mujalt. Ei oskaks küll välja tuua, et Ridala inimesed on tervemad kui mujal — meie huviorbiiti satuvad ju ikka need, kellel on mured ja probleemid, tervemaid ei näe me aastaid,” nentis valla pereõde Merike Peek.
Kullamaa vallas elab üle 50aastasi inimesi umbes sama palju kui Hanilas, Martnas, Nõval, Ristil ja Vormsis, kuid haigete osakaal on Kullamaal teistest tunduvalt suurem.
Kullamaa ja Martna valla perearsti Hiie Tiisleri sõnul ei tule tema igapäevatööst kuidagi välja, et Kullamaa inimesed oleksid haigemad kui martnalased.
„Kullamaa vallas on Koluvere hooldekodu. Hooldekodul on ligi 200 klienti ja vallas on tuhatkond elanikku — arvan, et see tekitab statistika. Invaliidsuse statistikas on ka Kullamaa esimene,” ütles Tiisler.
Elukaaslase olemasolu mõjutab naiste tervist
Läänemaal elab 246 püsiva terviseprobleemiga kuni 14aastast last, ülejäänud üle 3000 lapse on terved.
Läänemaa arstide ühenduse esimees Andri Meriloo ütles, et raskeid kroonilisi haigusi maakonna lastel palju ei ole.
„Ma arvan, et seal on kaasatud näiteks rühi– ja jalavõlvi haigused,” ütles ta.
Rahvaloenduse tulemustes ei kajastu Meriloo hinnangul üks väga oluline laste terviseprobleem — ülekaalulisus ja rasvtõbi, mida on Läänemaal palju ja järjest rohkem, kuid mida lapsevanemad ei teadvusta kui haigust.
Üle 65aastaste läänlaste seas on püsivalt haigeid kaks korda rohkem kui terveid.
Läänemaa naistest on püsivalt haiged 34, meestest aga 29 protsenti.
„Mehed ei teadvusta haigust ega ole sellest huvitatud. Nad käivad vähem arsti juures, kurdavad vähem, vastavad küsitlustes: ei,” ütles Meriloo. Tegelikult on arsti sõnul meestel ikkagi rohkem pikaajalisi haigusi kui naistel.
Loenduse tulemustest selgus, et need Läänemaa naised, kes elavad koos partneriga (kas vabaabielus või abielus), on selgelt parema tervisega kui üksikud. Meeste puhul seda vahet ei tulnud.
Meriloo arvas, et partnerita inimesed võivad oma tervislikku seisundit lihtsalt kehvemaks hinnata: „Kipuvad natuke haigusi otsima, nad otsivad ja tegelevad rohkem oma tervisega kui pereinimesed.”
Meriloo lisas, et tegelikult on just üksikute meeste seas suur hulk pikaajalisi haigeid — kroonilised alkohoolikud. Seda gruppi ei saa aga kätte, küsitlustele nad adekvaatselt ei vasta ja seepärast statistikas see ei kajastu.
Samuti spekuleeris Meriloo, et krooniliselt haigetel naistel võib lihtsalt olla väiksem võimalus mehele saada.
Nagu kogu Eestis, on ka Läänemaal kõrgharitud tunduvalt tervemad kui kutse–, põhi– või sellest madalama haridusega inimesed. Viimastest on pikaajalise terviseprobleemiga ligi pool, kõrgharitute ja keskharitute seas on haigeid aga kolmandik.
Meriloo sõnul on haridustaseme mõju tervisele selgelt näha ka perearsti igapäevatöös.
„Haritud inimesed on teadlikumad, nad väldivad tervist kahjustavaid asju — suitsetavad ja joovad vähem, teevad sporti,” selgitas ta.
Seda, et madalama haridustasemega inimeste tervis oleks rikutud raskest füüsilisest tööst, Meriloo ei usu — tööst tingitud haigusi esineb, aga mitte nii palju.
„Rasket tööd ma enam meie maal ei tea. Lüpsjaid, sõnniku väljahangujaid ega jääkülmas kalarookijaid ei ole enam,” nentis ta.
Läänlane elab 76 eluaastast 55 tervena
Rahvaloenduse tulemuste põhjal koostatud prognoosi järgi on praegu sündival läänlasel oodata 76 aasta pikkust elu, sellest 55 aastat tervena.
Läänemaa naise oodatav eluiga on kümmekond aastat pikem kui mehe oma (82 ja 71). Ka kõrgharitud läänlase oodatav eluiga on kümme aastat pikem kui põhiharidusega läänlase oma (83 ja 71).
Kõige tervemad inimesed elavad noorima elanikkonnaga Harju– ja Raplamaal, kus pikaajalisi haigusi on alla veerandil elanikest. Kõige rohkem on haigusi Peipsi–äärsetes maakondades Põlva–, Jõgeva– ja Ida–Virumaal (38–42%).
Pikaajaliseks haiguseks või terviseprobleemiks loeti rahvaloendusel haigus või terviseprobleem, mis oli kestnud või arvati kestvat vähemalt 6 kuud — ka need, mida arst ei olnud diagnoosinud.
Pikaajaliseks loeti ka korduvad terviseprobleemid, mille vaevus hoiti ära või leevendati regulaarse ravimite võtmise või muu raviga.
Statistika (sulgudes elanike arv) – püsivalt haigete arv, haigete osakaal rahvast
Haapsalu linn (10 251) – 3090, 30%
Hanila vald (1371) – 516, 38%
Kullamaa vald (1127) – 531, 47%
Lihula vald (2310) – 804, 35%
Martna vald (799) – 306, 38%
Noarootsi vald (677) – 189, 28%
Nõva vald (350) – 135, 39%
Oru vald (825) – 279, 34%
Ridala vald (3109) – 780, 25%
Risti vald (814) – 294, 36%
Taebla vald (2276) – 657, 29%
Vormsi vald (231) – 87, 38%
Läänemaa (24 140) – 7667, 31%
