Martna mesilased surid mürgisurma
Martna mesilaste massilise hukkumise põhjustas keelatud putukatõrjevahendi kasutamine Fazendale kuuluval põllul.
„Ei ole kahtlust, et see pean olema mina. Eluks ajaks õppetund,” ütles OÜ Fazenda tegevjuht Tiit Seiton.
Martna mesiniku Arvo Kirsi mesilast paari kilomeetri kaugusel asuvale täies õies rapsipõllule lasi Seiton teha enda teada haigustõrjet 26. juunil.
Samal õhtul hakkasid Arvo Kirsi mesilased surema, mesila omanik pöördus põllumajandusametisse ja juhtumist kirjutas Lääne Elu.
Mürgitamiskahtluse alla sattunud Seiton, kelle põllud asuvad mesila naabruses, avastas inventuuri tehes, et taimekaitsevahendite nõud olid läinud segamini ja mädanikutõrjevahendi hulka oli sattunud mesilastele ohtlik putukatõrjevahend Danadim.
Lugu saab lugeda siit.
Roo niitmine jättis sarvikpüti pesad lagedale
Rooniitmine Väikese viigi ääres seadis ohtu kaldaäärses roostikus pesitsevad kaitsealused sarvikpütid, kellest osa on nüüd oma pesa hüljanud.
Meelis Kaustel keskkonnainspektsioonist ütles, et Väike viik ei ole sarvikpüttide registreeritud elupaik ja seetõttu ei saa niitmist pidada tahtlikuks häirimiseks. Kaustel pidas tõenäoliseks, et juhtum ei kvalifitseeru väärteoks.
Tõmbekeskused on tulevaseks reformiks välja valitud
Läänemaa omavalitsusliit valis küll välja maakonna tõmbe– ja teeninduskeskused, nagu regionaalminister soovis, kuid liidu arvates ei tohiks pelgalt nende keskuste põhjal haldusreformi teha.
„Meie arvates oli tõmbekeskuste määratlemise juhend liiga üldine ega arvesta tegelike oludega,” seisab omavalitsusliidu kirjas maavanemale.
Omavalitsusliidud said regionaalministrilt juhendi, milliste kriteeriumide järgi tõmbekeskusi hinnata, ja ligi 6000 eurot selle tegemiseks.
Läänemaa omavalitsusjuhid sedastasid, et juhendis viidatud kriteeriumide põhjal ei saa olukorda õigesti hinnata.
Lihula esimesed elanikud elasid uhketes ait-elamutes
Teist suve Lihula linnusemäel tegutsenud arheoloogid on tõestanud, et 13. sajandil Lihulasse saabunud kaupmehed-käsitöölised elasid poolkeldriga ait-elamutes.
„Kui vaadata seda keldrit ja maja, mille oleme välja kaevanud, võib öelda, et alguses on olnud suur ambitsioon, et siia ehitame linna,” ütles linnusemäel arheoloogilisi kaevamisi juhatav Tallinna ülikool ajalooinstituudi teadur Anton Pärn.
Lihula linnusemäel uuriti elamute poolkeldreid ka 15 aastat tagasi arheoloog Mati Mandeli käe all. Toona välja kaevatud kahest keldrist üks jäeti huvilistele vaatamiseks lahti.
Lugu saab lugeda siin.
Haapsalu öös on asju
Lääne Elu suvereporterid Greete Palmiste ja Kauri Sinkevicius tutvusid Haapsalu ööeluga: „Tiirutame tagalinna. Allakeritud autoaknast kostab Apteki muusika sisse, kuid seda vaid kõrtsi ukse ees. Võrreldes kaubamajaesisega on seal tõesti vaikne (kui maksimum kümme lokaali ees seisvat suitsupilvi ja juttu puhuvat külastajat välja arvata).”
Reportaaž purjeregatilt
„Mõistan selgelt, miks udupead ja krussnärvid merd sõita ei saa: üks järsem liigutus valele poole ja võidki üle parda kukkuda,” tõdeb suvereporter Greete Palmiste.
Lääne Elul on täna sünnipäev
Täna, 24 aastat tagasi, 13. juulil 1989 ilmus esimene Lääne Elu — leht, mida tänasega koos on tehtud 3424 numbrit.
Esialgu kaks korda kuus ilmuva lehe toimetus lubab esimes numbris, et Lääne Elu on avatud kõigile ühiskondlikele liikumistele ja organisatsioonidele, olemata samas mitte ühegi rühmituse häälekandja; et toimetus tahab olla võimalikult vaba tsensuurist iseenda sees ja hirmudest, mis on ajakirjandust ahistanud. Need on sõnad, mida püüame järgida ka 24 aastat hiljem.
Võim ja elu — nemad ja meie
IRLi linnapeakandidaat Haapsalus, Lääne maavalitsuse arengu– ja planeeringuosakonna juhataja Merle Mäesalu ärgitab mõtlema, mida saavad inimesed ise teha, et elu oleks parem ning et ei peaks oma rahulolematust väljendama mujale kolides.
Arvamust saab lugeda siin.
