Ruta Arumäe, SEB majandusanalüütik
Juunis tegi tarbijahinnaindeks taas veidi kiirema spurdi üles, pärast suhtelisi väikeseid muutusi paaril eelneval kuul. Kuine inflatsioon kiirenes juunis 0,5%-ni eelmise kuu 0,2%-lt. Peategelasena oli selles süüdi elektri hinna tõus. Muudes komponentides mingeid erilisi muutuseid toimunud ei ole. Elektri hinna tõusu tõttu kiirenes ka aastainflatsioon 3,8%-ni.
Elektri hinna puhul ei ole tõenäoliselt tegemist püsivama hinnatõusuga, vaid seoses sellest aastast kehtima hakanud börsihinna süsteemiga, on see rohkem kõikuvam kui varem ning suurendab ka tarbijahinnaindeksi volatiilsust. Elekter on terve käesoleva aasta inflatsiooni märksõna, see oli peamine inflatsioonitegur nii aasta alguses kui ka jääb selleks aasta lõpus. Vaevalt on tarbijad jõudnud aasta alguse elektrišokist veidi toibuda, kui elektri hind taas veidi särtsu annab. Kas see võtab tarbijad pikemalt uimaseks, näeme juba järgmisel kuul.
Kuna Eesti elektriturg on noor ja vähearenenud, ei toimi see veel päris hästi ning esineb aeg-ajalt äärmuslikke turumoonutusi. Seetõttu ei saa ka keskmiselt kõrgema elektrihinna püsimist välistada. Kuuldavasti mõeldakse regulaatorite poolt välja plaane, kuidas vabaks lastud, aga vabaduses veel mitte käituda oskavale elektriturule taas päitseid pähe panna, et elektrihinda ikkagi mõistlikus koridoris hoida.
Eluasemekulude märgatav kallinemine (11,9%) annab tarbijate rahakotis palju tunda, kuna see on päris suure osakaaluga tarbijakorvis. Väiksema osakaaluga ja vähem märgatav on tervishoiuteenuste kallinemine, mis on oma aastase hinnatõusuga kohe eluasemekulude järel teisel kohal, kuigi pea kaks korda väiksema kasvuga (6,8%). Tervishoiuteenuste sellist kallinemist pole toimunud juba aastaid. Streikidega saavutatud palgatõusudeks tuleb tervishoiusektoril üha enam leida raha ka otse tarbijate taskust.
Tarbijate õnneks tasakaalustab kõrge elektrihinna mõju jätkuvalt kütuste hindade madalam tase võrreldes eelmise aastaga. Viimaste kuude jooksul on see üsna stabiilsena püsinud.
Hinnamuutuste mõju on märgatav ka tarbimisnumbrites. Mais jõudis jaekaubanduse kasv taas 7% peale, kuhu ma seda ka aasta algusest saadik oodanud olen. Aprillis jäi jaekaubanduse kasv ajutiselt veidi väiksemaks, mis võib olla seotud turistide arvu väga järsu kukkumisega aprillis. See jäi tõenäoliselt ühekuiseks nähtuseks.
Juunis tarbijate kindlustunne alanes. Tarbijabaromeetri kohaselt pole see seotud siiski mitte hindadega, vaid kindlustunde komponentides on muutus toimunud ainult ootustes üldise majandussituatsiooni kohta järgnevatel kuudel. Viimaseid makronumbreid vaadates aga võib arvata, et see kindlustunne taas varsti ülespoole korrigeerub. Viimasel ajal on positiivseid uudiseid tulnud isegi Eurotsoonist, Eestist rääkimata.
Veidi pikemas horisondis kui kuised kõikumised on jaekaubanduse kasvutingimused jätkuvalt soodsad. Ka inflatsioon peaks järgmisel kuul taas veidi alanema.
Suuremaid oste tarbijatel rohkemas mahus teha pole plaanis, Uute autode müük ei hiilga, kõikudes kuust kuusse nulli kuni väikese plussi ümber. Turuosalised väidavad ka noorte inimeste kinnisvara ostusoovid vähenenud olevat. Eks siis ostetakse veidi rohkem väiksemaid asju, mis kajastuvad üldises jaekaubanduse käibes.
Ka tööstusel läheb maikuu seisuga suhteliselt hästi. Tööstustoodangu kasv on viimase aasta jooksul trendina pidevalt paranenud. Mais ulatus see 6%-ni. Eriti silmapaistev oli ekspordi 12%-ne suurenemine. Ning kuna isegi eurotsooni tööstuse ostujuhtide indeks näitab juba veidike paranemist, siis olukord lähikuudeks tõotab tulla vähemasti stabiilne, kui mitte veidi parem.
Siiani pole tööstustoodangu kasvust osa saanud küll mitte kõik sektorid. Kasvu veavad elektroonika- ning kemikaalitööstus. Veidi väiksemate kasvudega, aga olulise panuse üldisesse kasvu annavad ka toiduaine- ja puidutööstus.