IRL keskendub valimistel maakonna põhjaosale
Isamaa ja Res Publica Liit keskendub sügisestel valimistel Haapsalule ja Põhja–Läänemaa valdadele, lõuna pool erakond ennast kuigi kindlalt ei tunne.
IRL tahab oma nimekirjaga välja minna Haapsalus, Lääne–Nigulas ja Ridalas, võimalik, et ka Noarootsis ja Vormsis.
Vormsi endine vallavanem Urmas Pau ütles, et kandideerib Vormsis, aga kas ka vallavanemaks, on veel vara öelda.
Euroopa tippkriminalistid peavad aru Haapsalus
Teisipäevast reedeni arutab Haapsalus üle poolesaja karva– ja kiueksperdi, kuidas ühtlustada kohtuekspertiisi Euroopa riikide vahel.
Euroopa kohtuekspertiisi instituutide koostöövõrgustiku (ENFSI) juht Üllar Lanno ütles, et tööstuslike ja loomulike kiudude töörühma aastakoosolekust võtab osa laborante 22 riigist.
„Eestil on võimalus olla tipus. Kõik arutusel olevad küsimused otsustatakse Eestis,” sõnas Lanno.
Lanno sõnul valiti kiuekspertide töörühma konverentsi kohaks just Haapsalu, et tulla välja suurlinnadest. Tavaliselt tutvuvad ENFSI liikmed vaid riigi pealinnaga, aga väiksemas linnas kokkusaamine annab võimaluse riiki paremini tundma õppida, sõnas ta. Teine oluline aspekt on väiksemate kohtade majanduse toetamine.
Lugu saab lugeda siin.
Haapsalu linn korrastab paraadiplatside ümbruse
Haapsalu linnavalitsus korrastab võidupüha paraadiks raudteejaama esist platsi ja vabadussamba ümbrust, kuid suuremaid korrastustöid plaanis ei ole.
„Korraldajad leiavad, et linnaelu ei pea paraadi pärast pea peale pöörama,” ütles aselinnapea Peeter Vikman.
Jaamaesisele platsile pannakse uued äärekivid. Plats, kus seisavad tavaliselt bussid, paraadi ajal aga üksused, on juba korras, ütles Vikman. Tänavad, mis olid plaanis sel aastal pinnata, on pinnatud. Paraad ainult kiirendas töid.
Haapsalu linn tähistab Laulumemme 100. sünniaastapäeva
Neljapäeval tähistab Haapsalu linn mälestuspäevaga legendaarse kooliõpetaja ja koorijuhi, Haapsalu vapimärgi kavaleri Helga Kariisi 100. sünniaastapäeva.
Kell 18 avatakse Haapsalus kõlakoja juures Helga Kariisi mälestuspink. Kell 19 on tasuta kontsert Uuemõisa valges saalis. Esineb Haapsalu kammerkoor.
Haapsalu kammerkoori dirigent Ulrika Grauberg ütles, et kontserdi kava on pandud kokku Kariisi isiksusest lähtuvalt.
Uues riigigümnaasiumis alustab enim õppureid reaal– ja humanitaarsuunal
Läänemaa ühisgümnaasiumi 11. klassi astujate õppesuundade valikul olid menukaimad reaal– ja humanitaarsuund.
Humanitaarsuunal alustab sügisel õpinguid 23, reaalsuunal 22 noort. Nimekiri ei ole suletud, kandideerida võivad ka teiste koolide 10. klassi lõpetanud noored.
Ühisgümnaasiumi direktor Leidi Schmidt ütles, et tal on tõsiselt hea meel, et just reaalsuunda soovijaid oli nii palju.
Laikmaa pargi lähedal hallhaigrukoloonias rüüstati pesapuid
Taebla vallas Laikmaa pargi lähedal võeti möödunud nädalal ebaseaduslikult maha pesitsevate hallhaigrute pesapuid.
Maha saeti mänd, kuusk ja kask. Kindlasti olid haigrupesad männil, võib–olla ka kuusel, ütles Läänemaa linnuklubi juht Tarvo Valker.
Et tegevuse jälgi on üritatud peita ja lõhutud pesamaterjali ära koristada ja pesad võivad ka ise puu langetamisel laguneda, ei saa Valkeri sõnul täpselt öelda, mitu pesa hävis. Tema hinnangul 6–7.
Igas haigrupesas on kaks kuni neli poega. „Osa poegi sai ilmselt surma, suuremad hüppasid alla ja tuterdavad maas,” ütles Valker.
Menetlust alustanud keskkonnainspektsiooni Läänemaa büroo vaneminspektori Meelis Kausteli sõnul asusid puud eramaal.
HIV puudutab meid kõiki
HIV (Human Immunodeficiency Virus) tähendab tõlkes inimese immuunpuudulikkuse viirust. HIV ründab immuunsüsteemi ja muudab inimese kaitsetuks bakterite, viiruste ja haigusetekitajate ees. Viirus võib märkamatuna organismis eksisteerida isegi kuni 10 aastat, kuni lõpuks kujuneb välja aids, mis lõpeb surmaga. Positiivne on see, et HIV on sada protsenti välditav.
HIV–viirusest on viimase kümne aasta jooksul Eestis palju räägitud. Kuna epideemia alguses, aastal 2001 olid põhilisteks nakatujateks süstivad narkomaanid Ida–Virumaal, on jäänud paljudele mulje, et HIV ohustabki vaid narkomaane. Aastaks 2013 on olukord oluliselt muutunud.
Mati Mandel juuniküüditamisest ja roovendlusest
Metsavendlus algas Eestis kohe pärast 1941. aasta juuniküüditamist. Läänemalt oli küüditamise käigus ära viidud 387 inimest. Paljud sellest pääsenud endised politseinikud, kaitseliitlased, omavalitsustöötajad ja haritlased peitusid võimude uut omavoli kartes metsa. Järgmise metsapõgenemise laine tõi endaga kaasa sõja puhkemine ja kutsealuste mobilisatsioon. Levisid kuuldused meestest, keda mobilisatsioonist kõrvalehoidmise eest oli kättesaamisel ilma mingi uurimiseta maha lastud. Nõukogude võimu jõhkrus ja omavoli ei kutsunud eestlaste enamikku selle võimu eest sõdima minema. Pigem hakati ootama sakslasi, kelle suguvendi oli aastasadade vältel vihkama õpitud.
