Keskmine palk suurenes 2013. aasta esimeses kvartalis 900 euroni. See on 6,3 protsenti kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal, seega on palgakasv esimeses kvartalis kiirenenud.
Meie ootus palgakasvule oli 7 protsenti ning ega tegelik palgakasv sellest palju maha jäänud. Ilma ebaregulaarsete lisatasudeta ja preemiateta suurenes kuupalk 6,5 protsenti ning tunnipalk koguni 9,1 protsenti.
Sektoriti on palgatõus üsna laiapõhine ning hõlmas ilmselt rohkemaid inimesi kui varem, mis on tarbijate ostujõu suurenemise seisukohalt positiivne. Kõige kiiremini on palgad suurenenud kinnisvarasektoris (14%), mis on seotud ilmselt kinnisvara hinnatõusuga ja tehingute arvu suurenemisega kinnisvarasektoris. Info ja side valdkonnas on palgakasv huvitaval kombel veidi aeglustunud, kuigi see on viimastes kvartalites kõige paremini edenenud majandusharu. Esimeses kolmes harus – infos ja sides, energeetikas ja finantssektoris – on keskmine palk praktiliselt võrdsustunud, vahed on väga väikesed ja pole enam selget liidrit.
Majanduse tervisele on positiivne ka see, et palgakasv era- ja avalikus sektoris oli võrdne, kuigi eraldi võetuna oli avalikus halduses palgakasv keskmisest kiirem (9,4 protsenti).
Lõhede vähenemise seisukohalt on tervislik ka see, et kõige madalamate palkadega sektoris – muud teenindavad tegevused – oli palgakasv üks kiiremaid.
Palgakasv jätkub ka järgmistes kvartalites
Kogu majanduses kokku oli keskmise palga kasv jätkuvalt suurem kui tootlikkuse kasv samal ajal. Samas on mitmetes sektorites palgakasv kaasnenud samal ajal hõive vähendamisega ehk palgakasv on tulnud efektiivsuse arvel. Seda eriti märgatavalt finants- ja energeetikasektoris, aga ka töötlevas tööstuses ja hariduses.
Järgnevateks kvartaliteks ootame jätkuvalt ca 7-protsendilist palgakasvu jätkumist. Kuna inflatsioon on alanemas, siis paraneb veidi ka reaalpalga kasv.
Reaalpalga kasv kiirenes veidi juba esimeses kvartalis – 2,8 protsendile eelmise kvartali 2,4 protsendilt.
Koos hõive 1,4-protsendilise kasvuga loob suhteliselt tugev palgakasv soodsa pinnase tarbimise kasvu jätkuks.
Ruta Arumäe,
SEB majandusanalüütik
