Tartu ülikooli inimgeograafia professor Rein Ahas tutvustas täna regionaalse pendelrände uuringut, kus tuli ka välja, missugused linnad toimivad tõmbekeskustena ja millised mitte. Uuringust selgus, et elujõuliste Kuressaare, Pärnu, Viljandi ja Rakvere kõrval ei ole võimelised tõmbekeskustena toimima Jõgeva, Põlva ja Valga ja Haapsalu.
Rein Ahase väited põhinevad EMT mobiilpositsioneerimise andmete alusel koostatud uuringul, millega kaardistati 2012. aasta kevadest kuni tänavu veebruarini inimeste viibimispaigad töö- ja puhkeajal ning erinevatel aastaaegadel.
Uuring näitab, et valdaval osal aastast moodustuvad kõigi Eesti linnade ümber areaalid, kust inimesed tööle käivad. Üle oma maakonna piiride ulatuvad tõmbekeskused on Tallinn ja Tartu, millest esimene haarab kõiki suuremaid linnu ja maakondi peale Viljandi, Võru ja Ida-Virumaa.
Reeglist erineb näiteks Narva, mis ei toimi tööinimesi meelitava tõmbekeskusena. Teised erijuhtumid on väikelinnad nagu Jõgeva, Põlva, Valga, aga ka Haapsalu, mida kummitab võimetus tõmbekeskusena toimida. Samas on vägagi elujõulised Kuressaare, Pärnu, Viljandi ja Rakvere.
Regionaalminister Siim Kiisler ütles, et Haapsalu ei suuda pakkuda piisavalt tööd oma maakonnale, kust inimesed lähevad pigem ära Tallinna.
Professor Ahas järeldas uuringu tulemustest, et tõmbekeskuste ja tagamaa suhe Eestis süveneb ja riigil ei tule selle vastu võidelda, vaid mõelda, kuidas olemasolevat infrastruktuuri paremini ära kasutada. Ühtegi uut asulat ega magistraali rajada pole vaja, aga toetada tuleb praegusi väikekeskusi. Ahase arvates tuleks väljakujunenud süsteemi poliitiliste meetmetega toetada, kahanevate keskustega tuleb tegeleda ja sinna panustada, eriti hariduse ja teenuste pakkumisel.
Pendelrände uuringust ilmnes ka, et umbes 40 000 Eesti inimest ehk 5 protsenti elanikkonnast vahetab suvepuhkuse ajaks elukohta kauemaks kui kuuks ajaks, mistõttu võiks ka Eestis hakata Põhjamaade eeskujul arendama teise kodu poliitikat.
Täpsemalt saab lugeda Postimehe veebiküljelt.
Loogiliselt ja reaalselt võttes on see möla jutt. Eriti see EMT kõnede liikumise järgi. Võrrelge näiteks seda, mitu teed viib Haapsalusse ja mitu näiteks Viljandisse. Haapsalusse viib ainult 2 teed, kui Rohuküla poolt ka arvestada, siis 3. Viljandisse viib teid igast küljest, kuna asub keset maad ja ei piirne merega.
On ikka küll teema …..too raudtee rajati ja kasutati rohkem kaubaveedudeks ja väeosade teenindamisek nõukogude ajal ……kiltsi lennuväli… hiiuma …..mere piirivalve ja teised…….aga noh proovitakse mingite projektidtga euroopast raha saada —–milleks —-
raudteest
kui saab võimalikuks pooleteist tunniga haapsalust tallinna sõita ,siis jäävad kohalikud siia elama ja makse maksma ,kuigi tööl käivad tallinnas,turbas,keilas.
praegune probleem on sõitude kallidus ja ajakulu.
pole raudtees, vaid valitsuse hoolimatuses oma rahva eest, pole enam tööstust , pole põllumajandust, ei kaitsta oma kohalikku turgu, siit ka ajalooline järeldus, kui ei taha nälga surra, tuleb minna uutele jahimaadele.
Mis see raudtee tagasi kampaania muud on kui valmiseelne õhumüümine.
Nagu juba soovitatud on, tuleb moodustada vanainimeste kommuunid, kus kudumise, ristsõnade lahendamise ja muude pensionäridele kohaste ajaviidete kõrval tegeletakse ka üksteise tapmisega. Kui keegi liiga palju ähkima ja köhima hakkab, siis pole muud kui süst kintsu – sure väärikalt, vana sõber, ära läkasta! (Kivirähk).
Tõmbekeskus? Millega? Sünnitusosakonda pole, normaalseid töökohti napib,suremine ka üle mõistuse kalliks tehtud (vt hooldekodu ulmelisi hindu). No mis peaks siia püsielanikke tõmbama? Suvel puhkama, palun! Aga aastaringselt elama…
Küll on tarvis ju neid orjasid kes selle töö hooldekodus ja muudes asutustes miinimumpalgaeest ära teevad. Tõmbab küll ja kuidas veel…
siin on kinnitus asjaolule , et haapsalu on kolgas ja mingit raudteed siia rajada on mõttetu. ning kõike valimiseelset tuleb võtta kui õhumüümist