Tuleviku klassiruum: nutiõpetaja kõneleb videos, töövihikut asendab mobiiltelefon, klassikaaslased istuvad teisel pool ookeani
Sügisest muutub Tallinna ülikooli Haapsalu kolledži klassiõpetaja eriala õppekava, koolitama hakatakse nutiõpetajaid. See tähendab, et kuni kolmandik õppekavast seotakse haridustehnoloogiaga ehk laste õpetamisel tehnoloogia kasutamisega.
Õpitakse kasutama interaktiivset tahvlit, nutitelefoni, tahvelarvutit, digikaamerat, e–raamatut, õppemänge, internetti ja selle lõpmatuid võimalusi. Ka seda, kuidas tagada veebis laste turvalisus.
„Põhirõhk on sellel, kuidas integreerida innovatiivseid tehnoloogiaid aineõppesse nii, et õppimine oleks huvitavam ja tõhusam,” selgitas kolledži arendusjuht Liina Põld. „Lõppeesmärk on tehnoloogia mõtestatud ja eetiline kasutamine õppetöös.”
Näiteks oskavad tuleviku klassiõpetajad pidada tundi, kus õpivad koos Eesti ja Ameerika lapsed — videokonverentsi abil.
Uue õppekava looja Piret Lehiste hinnangul on praegune traditsiooniline õpe ammendunud. Klassiõpetaja erialale kandideerijaid jääb iga aastaga vähemaks. Vilistlased kurdavad, et koolides on tehnoloogia, mida nad kasutada ei oska. Tegevõpetajail on piinlik, sest nad ei saa hakkama vidinatega, millega lapsed vabalt tegutsevad.
„Meil on haridustehnoloogia aineid 48 EAP ja üritame pressida, et kõik õppejõud hakkaks oma ainesse niidina sisse seadma nutiõpet,” kirjeldas Lehiste uut õppekava.
Lehiste sõnul kuskil mujal Eestis nutiõpetajaid ei koolitata, Tallinna ja Tartu ülikoolides on vaid magistriõppes mõned haridustehnoloogiaga seotud ained.
Nutiõpe iseenesest on kolledži tudengeile juba tuttav. Tänavu võõrustati teist aastat Erasmuse intensiivprogrammi „IKT (info– ja kommunikatsioonitehnoloogia) hariduses: interaktiivne õpe meediakasutuse kaudu”.
Haapsallu saabusid kaheks aprillikuu nädalaks tudengid ja õppejõud Suurbritannia Winchesteri ülikoolist, Lõuna–Taani ülikooli kolledžist ja Norra Põhja–Trøndelagi ülikooli kolledžist.
38 tulevast algklassiõpetajat õppis 13 õppejõu käe all valmistama videoid, mida klassiruumis kasutada. Tudengite tehtud õppematerjali katsetati Haapsalu gümnaasiumi, linna algkooli, Ridala põhikooli, Uuemõisa algkooli ja Palivere põhikooli 5.–6. klassides, rääkis Lehiste.
Kui rahataotlus läbi läheb, tuleb sellesarnane rahvusvaheline koolitus Haapsalus ka tuleval kevadel, siis lisanduvad Belgia tudengid.
Tänavusel koolitusel tudengeid juhendanud õppejõud Jonathan Audain (Winchesteri ülikool) ja Roland Hachmann (Lõuna–Taani ülikooli kolledž) väisavad aga Haapsalut tulevikus igal juhul, sest nad on ka uue nutiõpetaja õppekava ainete õppejõud.
Osa loenguid saavad olema video– või blogipõhised. „Ka ise kasutame neid mittetraditsioonilisi meetodeid, mida õpetame,” nentis Lehiste.
Milleks aga nutiõpetajaid klassiruumi üldse vaja on? Intervjuud Jonathan Audainiga saab lugeda laupäevasest Lääne Elu paberlehest.
