Kolm valda otsustas ühineda

Kaks kuud kestnud ühinemise ettevalmistus lõppes eile õhtul Orul, kui kolm vallavolikogu neljast pooldasid ühinemist ja volikogude juhid kirjutasid alla ühinemislepingule.

Et rahvahääletusel pooldas Taebla, Oru ja Risti rahvas ühinemist, oli nende volikogude otsus aimatav. Nii eile ka läks.

Taebla ja Oru volikogus hääletasid kõik ühinemisleppele allakirjutamise poolt. Risti volikogus oli ühinemise vastu üks — Heikki Salm. Viljar Ansko jäi erapooletuks, ülejäänud olid poolt.

Vaid Nõva hääletas 5:4 leppele allakirjutamise vastu.

„Hääletasin liitumise vastu kerge südamega,” ütles Nõva volikogu liige Peeter Kallas. „Nõva arengukava nägi ette, et kui rahvas on iseseisva valla poolt, tuleb iseseisvus säilitada. Ja seda rahvahääletus näitas.”

„Nõva vald elab edasi, nagu siiani on elanud, ei näe probleemi,” lisas ta.

Pärast hääletustulemuste selgumist ütles Kallas vallavanem Aldo Tammele, kes oli ka ühinemiskomisjoni juht: „Sorry, Aldo, oled palju vaeva näinud.”

„Teie otsuse õigsus on väga hästi kontrollitav. Kahe–kolme aasta pärast on näha, kui õige see oli,” vastas Tamm.

Enne istungit ei julgenud Nõva hääletuse tulemust ennustada ei Aldo Tamm ega volikogu esimees Kalle Saar. Rahvahääletus oli olnud tasavägine. Neid, kes ei pooldanud ühinemist, oli vaid kolme võrra rohkem kui pooldajaid.

Kalle Saar ei varjanud, et pooldab ühinemist.

„Vald võib ju eksisteerida, aga kas selle palgaga keegi enam tööle tuleb,” kahtles ta valla võimekuses juhte leida.

Pärast hääletustulemuste selgumist ütles Saar, et on pettunud. „Mis siin ikka, müts üle kõrvade ja minema,” sõnas ta.

Nõva ühinemise poolt hääletasid Kalle Saar, Rein Ojala, Jana Viks ja Enn Laansoo.

Vastu olid Peeter Kallas, Ilmar Metsma, Endel Heinleht, Kalle Orumaa ja Kalju Silla.

Igatahes oli juhtkomisjon teinud ettevalmistusi, et kui Nõva astub ühinejate seast välja, saaksid teised volikogud oma eelnõusid kiiresti korrigeerida, ütles Aldo Tamm.

Uus volikogu tuleb 17–liikmeline. Kui Nõva liitunuks, oleks volikogu 19–liikmeline.

Pärast Nõva loobumist rullis Oru vallavalitsuse töötaja Varje Paaliste kokku varem teiste kõrval lehvinud Nõva lipu ja seinale asetati kaart, kus nelja ühineva valla asemel on kolme valla kontuur.

Nõva valla otsus tähendas, et ülejäänud kolm volikogu pidid uesti liitumisleppe üle hääletama. Tulemus oli ikka liitumise poolt, vaid Taeblas lisandus üks erapooletu.

Lääne–Nigula vald

„Lapsele nime panna on lihtsam,” ütles Saar. „Aga ega kõigile saagi meeldida.”

Uue valla nimeks jäi Lääne–Nigula. See parandusettepanekuna tulnud nimi oli juhtkomisjoni meelest parim kõne all olnud ettepanekuist. Varem kõneles juhtkomisjon Põhja–Läänemaa vallast.

Juhtkomisjon oli nime asjus konsulteerinud kohanimenõukoguga ja arvestanud keeleteadlasest nimeuurija Peeter Pälli seisukohti.

Tööd jätkub valimisteni

Aldo Tamme sõnul olid parandusettepanekud oodatud ja asjalikud. Need käsitlesid ettevõtlust, vabaühendusi, külakogukondi, külavanemate staatust, investeeringuid, ametnikke, makse. Ka nimevalikul löödi agaralt ja asjalikult kaasa.

Tamme sõnul ei saa kõiki ettepanekuid ühinemislepingusse panna, sest need on spetsiifilised. Küll saab esitada soovitusena uuele volikogule arengukavas arvestamiseks.

„Paljude ettepanekute peal on märge „Võtta teadmiseks ja edastada uuele volikogule.”,” ütles Tamm.

Tamme sõnul ei jää komisjonid nüüd, käed rüpes, valimisi ootama. Arendusrühmad saavad tegelda uue valla sümbolitega, ettevõtjate ümarlaud saab arutada majandusküsimusi, tõi Tamm näiteid. Piirkonna eripära, hajaasustust silmas pidades tuleks arutada juhtimise korraldamist, videokonverentsi ja Skype’i kasutamist.

Külakogukonnad ja vabaühendused saavad oma asja arutada ja arendada.

„Ei maksa tuulde lasta valimisteni alles jäänud poolt aastat,” ütles Tamm.

Üldse tehti 27 parandusettepanekut. Ettepaneku teinud inimesi, organisatsioone ja ühendusi oli kokku kümme.

Nädalaga ajast ees

Eksperdid Rivo Noorkõiv ja Mikk Lõhmus lubasid 4. veebruaril teha ühinemise ajakava. Siis oli ühinejaid veel kaheksa. Kui 8. veebruaril ajakava valmis sai, oli liitujaid kuus: ära olid langenud Haapsalu ja Ridala. Hiljem lahkusid Martna ja Noarootsi.

Aega oli vähe. Et taheti ühineda juba sel sügisel, tuli 19. aprilliks, pool aastat enne kohalikke valimisi, kõik dokumendid maavanemale üle anda.

Nüüd on ühinejad ajakavast mõne päeva võrra eeski, sest eile anti maavanemale pidulikult üle ühinemisleping. Muud dokumendid antakse üle paari päeva jooksul, sest pärast eilset istungit on vallavalitsustel vaja veel oma istungid pidada.

„Päris viimasele minutile ei saanud jätta,” põhjendas Tamm etteruttamist. Kui selgub, et midagi on valesti või puudu, ei jõua volikogusid enam kokku kutsuda, sest selleks on oma reeglid.

„Tänan komisjonide liikmeid, volikoguesimehi ja vallavanemaid,” ütles Tamm ja lisas, et palju on abi ekspertidest, aga ka oponentidest.

Tamm tunnistas, et nüüd uuesti alustades oleks kergem, sest enne ei olnud kellelgi kogemust. „Kuidas teha, õpib kõige paremini tehes,” ütles Tamm.

Kui hästi komisjonid oma tööga hakkama said, selgub siis, kui esitatud dokumentidega hakkavad tööle maavalitsuse ametnikud. Seejärel läheb asi siseministeeriumi ja sealt valitsusse, kes teeb lõppotsuse.

Mis saab edasi?

• 19. aprill (kuus kuud enne valimisi). Volikogu otsus ühinemise kohta koos dokumentidega on esitatud maavanemale.
• 29. aprill. Maavanem edastab ühinemise taotluse koos dokumentidega siseministeeriumile.
• 27. juuni. Siseministeerium on edastanud vabariigi valitsuse määruse eelnõu riigikantseleile.
• 4. juuliks on toimunud valitsuse istung.
• 22. juuli (vähemalt 90 päeva enne kohalikke valimisi). Jõustuvad valitsuse määrused ühinemise kohta.
20. oktoober. Kohaliku omavalitsuse valimised.
• Ühinemised jõustuvad valimistulemuste väljakuulutamise päeval. Samal päeval jõustub ka ühinemisleping.

Allikas: Siseministeerium