Täna kell 13.02 avanud kevad kostitas haapsallasi nelja külmakraadi ja vinge tuulega. Nädalaid kestnud pakane on hoidnud rändlinnud Eestist eemal.
Linnuvaatleja Tarvo Valkeri sõnul nähti esimest põldlõokest Läänemaal 6. märtsil Kasari silla juures, rohkem pole neid siinkandis kohatud. Saaremaal Sõrves, kuhu rändlinnud saabuvad kõige varem, näitas esimene põldlõoke end 1. märtsil.
Täna 20 aastat tagasi oma esimese sissekande linnuvaatluspäevikusse teinud Valker ütles, et 6. märts on esimese maakuulaja tulekuks tavaline aeg, et aga rohkem siin põldlõokeste kohta teateid ei ole, tuleb linnukevad tunnistada hiliseks. Saaremaaltki on pärast 1. märtsi vaatlust tulnud lõokestest ja kiivitajatest vaid üksikuid teateid.
“Rändelt saabunud kuldnokki on kohal olnud küll, kümmekond kuldnokka ka talvitus tänavu Haapsalus,” ütles Valker. “Väga aktiivselt laulavad ka musträstad,” lisas ta.
Kevade märgiks on Valkeri sõnul Haapsalu kesklinna kalmistule naasnud künnivaresed; teede ääres on näha olnud üksikuid õõnetuvisid.
Veel ei ole ühtegi teadet sookurgedest. “Esimesed paarid võiksid küll kohal olla,” sõnas Valker.
Paigalindude käitumine on seevastu juba üsna kevadine. “Rähnid trummeldavad väga aktiivselt, tuulevaiksetel õhtutel on kakud hüüdma hakanud,” loetles Valker.
Ilmaprognoosi vaadates ennustas Valker, et märtsis arvestatavat rändlindude saabumist ei toimu. Ta lisas, et kuna paljud linnud on pidanud siia rändamist väga pikalt ootama, tuleb kevad väga äkiline.
“Nii kui tekivad esimesed plusskraadid ja lõunatuuled, saabuvad linnud massiliselt sõna otseses mõttes üleöö,” ennustas ta. Soojalainet ootavad rändlinnud tõenäoliselt kas Leedus või Poolas lumepiiri alal.
Nädala kuni kümne päeva jooksul peaksid Eestisse ja ka Läänemaale jõudma sookurg ja valge-toonekurg.
Nii hilist kevadet näeb Valkeri kinnitusel kord-paar kümnendi jooksul.
Saunja lahe põhjakaldal pesitseva merikotkapaari Linda ja Sulevi pesas on tänase seisuga kolm muna.
