Eelmise aasta neljanda kvartali majanduskasv oli 3,7%, mis oli veidi kiirem kolmanda kvartali omast (3,5%).
Kasvu komponentide osas oli ühekordseid komponente, mis pilti veidi hägustasid – oodatavast aktsiisitõusust tulenev aktsiisimaksu suurem laekumine, valitsussektori kaitseotstarbeliste kulutuste kasv ning suured hinnakõikumised.
Valitsuse kulutuste panus majanduskasvu oli 1,4 protsendipunkti. Enim aga panustas sisenõudluse osas kasvu varude suurenemine (4,6 protsendipunkti), mis võib olla märk kasvava nõudluse ootusest.
Sektoriti on majanduse kasv ikka veel väga ebaühtlane. Neljandas kvartalis suurenes püsivhindades kõige enam: veondus ja laondus ning majutuse ja toitlustuse valdkonnad, põllumajandus ning info ja side. Veerand sektoritest on languses, kuuendik ei kasva üldse. Veonduse ja laonduse suur kasv oli tingitud suurtest hinnakõikumistest ehk siis neljandas kvartalis suurest hinnalangusest.
Aga vaatamata neile ühekordsetele SKPd suurendavatele asjaoludele jääb majanduskasv arvatavasti ka esimeses kvartalis samasse suurusjärku. Seda esiteks seetõttu, et ehitussektori panuse vähenemine toimus juba ära neljandas kvartalis ning enam täiendavalt kasvu väga palju 2013. aastal alla ei tõmba; teiseks oli tegelik SKP kasv oli neljandas kvartalis tõenäoliselt isegi suurem, kuna investeeringute osa korrigeeriti ajutiselt väiksemaks kolmanda kvartali andmetes leitud vea tõttu. Seega oli koos ühekordsete suurendavate teguritega SKP kasv arvatavasti kõrgem.
Püsivhindades oli netoekspordi panus SKPsse negatiivne, kuid parem kui kvartal varem.
Ekspordi- ja impordihindade omavahelised muutused on tinginud Eesti jaoks kaubandustingimuste halvenemise viimaste aastate jooksul. Eelmise aasta lõpul ekspordihinnad alanesid allapoole eelmise aasta taset. Samal ajal impordihinnad suurenesid. Eksportijad paneb see kehvemasse olukorda, kui imporditava toorme eest tuleb rohkem raha välja käia, kuid eksporditava toote eest saab väiksemat hinda kui varem.
Ekspordi kasv püsib
Pärast detsembrikuist auku taastus eksport jaanuaris taas umbes samale tasemele, kus see alates eelmise aasta augustist olnud on. Seega jäi ekspordi langus ühekordseks, vähemasti jaanuari seisuga. Ekspordi kasv jaanuaris oli 19% ja impordi kasv 16%.
Jaanuaris suurendas nii eksporti kui ka importi küll ühekordne suurem transpordivahendite vedu, kuid ka ilma nendeta olid ekspordi kasvud suhteliselt head. Enamus sektoreid on oma eksporti märgatavalt suurendanud aastatagusega võrreldes, kasvud on valdavalt kahekohalised ning keemiatööstuses isegi 72%. Kui volatiilne kütuseeksport kõrvale jätta, oli languses kaks sektorit – metallid ja muud tooted. Kokkuvõttes läheb ekspordil jätkuvalt üsna hästi.
Ruta Arumäe
SEB majandusanalüütik
