Homme möödub kaks aastat Haapsalu väikelastekodu traagilisest põlengust. Selle aja jooksul on lastekodu läbi teinud suured muutused — vahetunud on nii nimi kui ka omanik, kolitud on peremajadesse ja põlenud hoone asemele kerkib uus tegevuskeskus.
„On selge, et põlengust jäi inimestele jälg ja ilmselt see jälg ka jääb. See viimase aasta tegusus — kolimine, uued tingimused ja uus keskkond — on mõjunud positiivselt nii lastele kui ka töötajatele,” ütles mullu märtsist Haapsalu hoolekandekeskust juhatav Peeter Alekand.
„Meil töötab ja toimib tavaline elu oma rõõmude ja muredega,” lisas Alekand.
Pärast põlengut pidi lastekodu hakkama saama väga kitsalt. Lapsed olid pead–jalad koos noortekodu ruumides, sügavama puudega lapsed Kastani tänava üürikorteris.
„Arvata võib, et stressi oli, aga inimesed teadsid, et see olukord lõpeb kohe,” ütles Alekand.
Viimast aastat, mis on möödunud muudatuste ja ehituste tähe all, peab Alekand sisukaks. „On olnud tegus ja muljekas tööaasta. Ega kerge ole alati olnud,” sõnas ta.
Uude koju koliti juulis
Möödunud aasta 1. maist on riigile kuuluva Haapsalu lastekodu asemel Haapsalu linnale kuuluv Haapsalu hoolekandekeskus, millega liideti Palivere lastekodu.
Mais sai valmis viis peremaja, kuhu juulis lapsed sisse kolisid. Peeter Alekandi sõnul ei käinud kolimine ühe päevaga ega talgukorras, vaid oli pikk ja läbimõeldud protsess.
„Saime majad, toolid–lauad, arvutid, aga ei saanud linikuid ega nagisid. Enne laste sissekolimist tuli lahendada miljon pisiasja,” meenutas asutuse juht. Koliti majade kaupa. Kõigepealt viidi asjad, sisustati kapid ja kui kõik paigas, tulid lapsed. Esimesena pääsesid uude koju lapsed Kastani tänava korterist.
Juuli–august kulusid sisseelamiseks, et päevakava, kasvatajate töögraafikud ja tuhat muud pisiasja korda saaks. Septembris tuli kohaneda koolirutiiniga ja kujundada logistika, kuidas lapsed kooli, koju ja ringidesse jõuaksid. Alekandi sõnul tundis ta alles septembri lõpuks, et kolimine on läbi.
Peeter Alekandi hinnangul on uued peremajad üsna head. On väiksemaid probleeme, kuid igapäevaelus need eriti tunda ei anna.
„Need on tublid majad ja majade probleemid pole meie perede elu takistanud,” kinnitas asutuse juht.
Lapsed on peredeks jagatud nende võimekust ja varasemat elukohta arvestades. Kolmes majas on Haapsalu lastekodu lapsed, ühes Palivere lastekodust tulnud noored ja üks on nn segamaja. „Pere tuumikud olid juba varem ja kasvatajad on ka samad,” selgitas Alekand. Majades toimib tavapärane pereelu. Suuremad lapsed ja noored teevad kasvatajate juhatuse all ise süüa, ise hoitakse oma toad ja ühisruumid korras.
Augustis pandi nurgakivi põlenud hoone asemele kerkivale tegevuskeskusele. Nüüd on selle seinad püsti, katus peal ning Peeter Alekand lubas, et 14. aprilliks on maja valmis ja sisustatud.
„Projektijuht ja ehitaja on väga tugevad. Selle ehituse juures pole midagi ette heita — kõik on täiuslik, nagu õpikust maha kirjutatud,” kiitis ta.
Alekand ütles, et majas võiks juba maist toimetama hakata, kuid õige hoo saab sealne tegevus septembris, mil alustab kool ja lasteaed. Käivitamisaega vajab ka taastusravikeskus. Tema hinnangul kulub paar aastat, et kõik paika loksuks. „Aga küll me hakkama saame,” oli ta optimistlik.
Alekand lisas, et kui ehitus valmis saab, hakkab ka asutuse juhil tavapärane elu. „Praegu pole ehituse kõrvalt mahti projekte kirjutada ega toredaid teenuseid sisse võtta,” rääkis ta. Kui peremajade ehitus– ja sisustusraha tuli tõukefondist, siis tegevuskeskus kerkib ja sisustatakse põlenud maja kindlustusrahaga, millele Eesti valitsus on lisanud 935 000 eurot.
Lastekodul jagub sõpru
Pärast põlengut on lastekodu saanud palju annetusi. Peeter Alekand ütles, et annetatud raha on kasutatud majadesse linikute, nagide, nugade–kahvlite ja muu sellise soetamiseks, mis kodu hubasemaks teeb. Sellest rahast on ostetud ka lastele riideid, koolitarbeid ja muud vajalikku; samuti saavad tänu sellele lapsed ringi liikuda. „Ega meie rahaline seis ole väga kiita, saame hakkama, aga ei saa mingil juhul priisata,” ütles Alekand. Tema sõnul on nii laste– kui ka noortekodus lapsi vähem kui kohti. Lastekodu on mõeldud 40 lapsele, kuid praegu elab seal 36 last; noortekodusse, kus on kohti 14, mahuks elama veel neli noort.
Et aga personal on komplekteeritud nii, nagu oleks kõik kohad täis, on asutuse juhi sõnul järgmine ülesanne kulusid kokku tõmmata.
Riigi jagatav pearaha katab töötajate palga, toidu, elektri, kütte ja muu püsikulu, kuid toetused on abiks laste elu parandamisel. „Kõik, mis lastesse puutub, on praegu toetuste eest,” ütles asutuse juht.
Ta tõi näiteks kõikvõimalikud väljasõidud ja üritused. Transporti lastekodu oma eelarvest tasuda ei suudaks.
Möödunud aastal käisid lastekodulapsed Ranna rantšos, Tallinna Lennusadamas ja teletornis jm. Sel nädalal minnakse Kuutsemäele suusatama. Aasta alguses korraldas üks noor tubli inimene lastele Tallink Spa hotellis toreda uusaastapeo.
„Meie lapsed käivad väga palju väljas ja ka meil käiakse. Sõpru on meil hästi palju,” oli Alekandil hea meel.
*
Mälestuspalvus Jaani kirikus
Kolmapäeval, 20. veebruaril kl 16 on Haapsalu Jaani kirikus väikelastekodu põlengu 2. aastapäeva mälestuspalvus.
Teenib Kristel Engman.
