Rannarootslased katavad Turus jõululaua

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Rannarootsi muuseum katab detsembris Turu Kloostrimäe käsitöömuuseumis traditsioonilise rannarootslaste jõululaua.

Rannarootsi muuseumi peavarahoidja Anu Raagmaa sõnul saavad eestirootslased enda endale ühe käsitöömuuseumi maja, kus siinne traditsiooniline jõululaud jääb külastajatele näha 14. detsembrist 13. jaanuarini.

Võrdluseks on käsitöömuuseumis kaetud näidislaud ka Turu saarestikust Iniö saarelt.

Eestirootslaste jõululauale pannakse valgeid tanguvorste, ahjukartulit, hapukapsast, kuivatatud kala, rasvaküpsiseid, leivast põrsas, jõulusaia jm.

Anu Raagmaa sõnul pannakse jõululauale välja päris toit, mitte mulaažid. Kuidas tagada, et toit mitme nädala vältel laual viisakas välja näeb, on praegu veel lõpuni lahendamata. „See on meiele esmakordne kogemus. Võib-olla peame tegema vorstid soolasemad või kasutama säilitusaineid,” pakkus ta võimalikke variante.

Sel reedel hakkavad muuseuminaised esimese katsetusena vorsti soolikatesse ajama. Kogu protsess pildistatakse üles ja pildid koos selgitusega saadetakse samuti Turusse.

Näituse avapäeval, 14. detsembril on Rannarootsi muuseumi esindajad Turu käsitöömuuseumis, kus tutvustatakse ka eestirootslaste jõulukombeid.

Eestirootslaste jõulukombeid tutvustatakse Turu käsitöömuuseumis projekti Aiboland–Åboland raames.

Turu Kloostrimäe käsitöömuuseum on vabaõhumuuseum, mis asub Turu vanimas, 1827. aasta tulekahjust puutumata jäänud elamukvartalis.

Turu linn ise on jõulude ajal Soomes tähelepanu keskmes, sest tegemist on riigi jõulupealinnaga, kust kuulutatakse välja ka jõulurahu.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
1 Kommentaar
Inline Feedbacks
View all comments
Efra
11 aastat tagasi

Offf, lihtsalt f6elduna sesineb tsensuuri probleem selles, et riik ei piirdu ainult sellega, mida algselt lubati. USA ne4ide alates aastast 2001: kf5igepealt 100 miili piirist (2/3 elanikkonnast) piiritsooniks , kus konstitutsiooniparandused ei kehti. Seeje4rel lennujaamadesse kehaske4nnerid. Ja nfcfcd tahetakse neid isegi tavalisse fchistransporti sisse viia: kf5ik terrorismi vastu vf5itlemise pf5hjendusel. Annad riigile sf5rme, vf5tab ta terve ke4e. Kaotatud vabadusi ei saa MITTE KUNAGI tagasi sama riigikorra ajal. Mitte kunagi.Sama he4da tekiks ka siin ja on juba tekkinud, Soome ne4itel. Tsenseeriti lasteporno lehed, mille nimekirja kuskil ei avalikustatud ning mille nimekirja koostavat komisjoni ei olnud vf5imalik ke4tte saada. Siis hakati selle… Loe rohkem »