0

Tööõnnetustest kaks kolmandikku juhtub meestega

Kylaline

info@le.ee

Viimase nelja aasta jooksul juhtus Eestis ligi 14 000 tööõnnetust, milles kannatanutest ligi kaks kolmandikku olid mehed. Sama ajavahemiku jooksul hukkus tööpostil 76 inimest, kellest mehi 73.

2008.–2011. aastatel oli Eestis kokku 13 970 tööõnnetust. Sealhulgas meestega juhtus 65 protsenti kõigist õnnetustest ehk 9020 juhtumit ja naistega 35 protsenti ehk 4950 juhtumit.

„Teatud mõttes on see paratamatus, kuna mehed töötavad tegevusaladel, kus ohtlikumad tööd,” märkis Rein Reisberg, tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhataja.

„Teine põhjus on eesti mehe suhtumises: takistuse tekkides ei kutsu mees appi spetsialisti, vaid arvab, et saab ise kõigega hakkama, kuigi vaja oleks näiteks elektrikuoskusi. Naised on alalhoidlikumad, mõtlevad enne tegutsemist. Meestele võiks soovitada, et nad ei tormaks tegema igasuguseid töid, vaid teeksid ainult seda, milleks on välja õppinud,” ütles Reisberg.

Tegevusvaldkondade lõikes toimus mullu enim tööõnnetusi meestega ehitusalal ning naistega tervishoiu ja hariduse alal.

Vanuseliselt toimus eelmisel aastal kõige rohkem tööõnnetusi 25–34-aastastega, eelkõige selles vanuses meestega. Naistega toimus enim tööõnnetusi 45–54-aastaste vanusegrupis.

Viimase nelja aasta jooksul on tööõnnetustes hukkunud 76 inimest, kellest valdav enamik ehk 73 on mehed ning 3 on naised.

Suur osa saatusliku lõpuga tööõnnetustest oleks jäänud juhtumata, kui töötajad järgiksid ohutusnõudeid.

Näiteks lülitas 18-aastane noormees kogemata tööle hüdropressi, mis surus turvast kilekotti, ja toimetas selle juures edasi, kuni jäi pressi surveplaadi ja kambri seina vahele, saades surmavaid kehavigastusi. Paraku ei kuulnud nooruk masina töölerakendumist, kuna kuulas kõrvaklappidest muusikat.

Samuti juhtum, kui autojuhina töötav 43-aastane mees sõitis raudteeülesõidul ette lähenevale rongile. Rongijuht tegi kiirpidurduse, kuid kokkupõrget ei olnud võimalik vältida.

Tööõnnetuste toimumist aitab tööinspektsiooni sõnul vältida korrektne töötervishoiu ja tööohutuse korraldus. Igas ettevõttes peab olema töökeskkonnaspetsialist, kel vajalikud teadmised töökeskkonnast ja tööohutusest. Rohkem kui kümne töötajaga ettevõttes peab valima ka töökeskkonnavoliniku, kes esindab kollektiivi huvisid läbirääkimistel tööandjaga.

Töökeskkonnaspetsialisti ülesannete hulka kuulub töökeskkonna riskianalüüsi korraldamine, ohutusjuhendite koostamine, tööõnnetuste uurimine jms. Spetsialist peab igapäevaselt jälgima ja kontrollima, milline on ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse olukord.

Ohtu märgates peab ta tarvitusele võtma abinõud selle vältimiseks või mõju vähendamiseks. Töökeskkonnaspetsialist on kohustatud peatama ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelama ohtliku töövahendi kasutamise, kui töötaja elule või tervisele on tekkinud otsene oht, mida ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada.

Tööandja võib ka ise täita töökeskkonnaspetsialisti kohustusi, kui ta on saanud töökeskkonnaalast koolitust. Tööinspektsiooni kodulehel saab tutvuda asutuse poolt üle Eesti pakutavate tasuta koolituste  ja teabepäevade ajakavaga. Vastavaid tasulisi koolitusi pakuvad ka mitmed koolitusfirmad.

Tööinspektsiooni veebilehel saab tutvuda ka tööõnnetuste statistikaga.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz