Haridus- ja teadusministeeriumi arvutuste kohaselt saaksid praeguse seisuga uut vajaduspõhist õppetoetust vähemalt 37% täiskoormusel õpinguid alustavatest tudengitest. Vajaduspõhine õppetoetus hakkab eeldatavasti kehtima järgmisest aastast.
Eesti üliõpilasliidu pressiteates seisab aga, et toetust hakkaks saama vaid 9% tudengitest. Üliõpilasliidu sõnul rääkis ministeerium vaid 2013. aasta sügisel täiskoormusel sisseastuvatest üliõpilasest. 37 protsenti neist on umbkaudu 6000 tudengit ehk 9 protsenti kõigist Eesti tudengitest.
Lisaks õppetoetusele plaanib riik rakendada eriala- ja tulemusstipendiumeid, mille eesmärk on ergutada noori paremini õppima ning valima ka ühiskonna tervikliku arengu jaoks vajalikke erialasid, seisis haridusministeeriumi tänases pressiteates.
Kaalutakse olemasolevate stipendiumide mahu suurendamist. Oluline on märkida, et üliõpilaste õppekoormust pole tõstetud ning see on endiselt 30 ainepunkti semestris.
Riik on võtnud üliõpilaste vajaduspõhise toetuse üheks kõrghariduse prioriteediks. Vajaduspõhiste toetustega kahekordistub õppetoetustele eraldatav summa – umbes 8,5 miljonilt eurolt 17 miljonile eurole.
Üliõpilastele on täiskoormusega õppimise kõrvalt jäetud võimalus käia ka osakoormusega tööl. Täiskoormusega õppesse asunud tudeng enam õppemaksu maksma ei pea ning nende vahendite arvelt on võimalik finantseerida oma õpingutega seotud kulusid. Jätkuvalt on soovi korral võimalus kasutada elamiskulude katmiseks riiklikult garanteeritud õppelaenu.
