Kolme Haapsalu ametliku supluskoha vesi vastab normidele; vee värvuse muutus ja suplusjärgne lööve võivad olla tingitud ilmaoludest.
Ülemöödunud nädalal sai Lääne Elu mitmelt inimeselt teateid pruuni merevee kohta Vasikaholmis ja Bergfeldti ujumiskohas, mitu suplejat sai Vasikaholmis lööbe. Kolmest ametlikust rannast – Vasikaholmist, Aafrika rannast ja Paralepast – samal nädalal võetud veeanalüüside tulemused vastavad terviseameti Haapsalu esinduse spetsialisti Lea Kiisi sõnul normidele.
“Kontrolliti kahe mikrobioloogilise näitaja – Escherichia coli ja soole enterokokkide – esinemist suplusvees ja neid ei leitud,” ütles Kiis.
Nende kahe näitaja analüüsimine ametlikes supluskohtades kord kuus on omavalitsusele kohustuslik.
Nii pruuni vee kui ka lööbe tekitaja kohta ei saa midagi kindlat öelda, Kiisi sõnul võivad rolli mängida ilmaolud – tugevad tuuled, mis toovad randa mitmesugust sodi.
Haapsalu randades on ka sildid, mis hoiatavad suplejaid võimaliku lööbe eest. Lea Kiisi sõnul võivad tuule ja lainetega randa kanduvad vetikad ja muud veetaimed mõjuda suplejaile mitmeti. “Inimesed on tundlikumad kui varem,” pakkus Kiis välja eri reaktsioonide põhjuse.
Lea Kiis ütles, et palju vastuseid Haapsalu lahe seisukorra kohta saab Paralepa ranna suplusprofiilist, mis on leitav linna kodulehelt ja terviseameti kodulehelt. Sealne Haapsalu lahe vee kirjeldus toetub TÜ Eesti mereinstituudi uuringule, mis ütleb näiteks, et fütoplanktoni biomassi suviste näitajate poolest on Haapsalu lahe kesk- ja idaosa kõige eutrofeerunum mereala kogu Eesti rannikul. Äraseletatult tähendab see taimede ülemäärast kasvu ja sellega kaasnevat lagunemisprotsessi.
“Meil on madal kinnine laht, meil on eripärane vesi,” võttis Lea Kiis teema kokku ja soovitas suplejail end pärast meres käimist muu veega üle loputada. Ühe võimaliku reostajana pakkus tervisekaitseametnik välja ka suplusrandade läheduses pesitsevad linnud.
