Kevadel enne eksamiperioodi mõlgutasid eesti keele õpetajad muremõtteid, sest traditsioonilise küpsuskirjandi asemel ootas õpilasi esimest korda ees uut tüüpi emakeeleeksam.
Nüüd on see seljataga, eksamikeskus on keskmise punktisumma kokku löönud ja teatanud, et kõik läks hästi: uut tüüpi eksam õigustas ennast. Rõõmsad näikse olevat ka Läänemaa koolid ja miks nad ei peakski: maakonna keskmine punktisumma kasvas hüppeliselt, mõnel pool lausa kümmekond punkti. Eesti keskmine nii hüppeliselt ei kasvanud, aga kasvas siiski.
Rõõm on nii suur, et on unustatud küsida, miks. Heameeleks oleks tõesti põhjust, kui keskmise hinde kasvu taga oleks tänavuste lõpetajate emakeeleoskuse järsk paranemine, aga keegi ei tea, kas see on nii. Eesti keele õpetajate sõnul pole nad saanud tagasisidet, nad ei tea isegi seda, kui suure osa hindest andis eksami lugemis– ja kui suure kirjutamisosa.
Kui kirjand vahetati välja sellepärast, et õpilaste funktsionaalne keeleoskus oli väidetavalt kehv, kuidas tõstis siis just seda oskust kontrolliv eksam keskmist hinnet? Kuidas on seletatav, et maksimumpunktide saajate hulk vähenes drastiliselt? Kas kirjandi hindamisel oli midagi väga korrast ära?
Ja lõpuks: kas haridusministeeriumi järjekindel nõue luua tugevad gümnaasiumid on kuidagi korrelatsioonis keskpärasust soosivate riigieksamitega?
Pecfret answer! That really gets to the heart of it!