1

Emakeeleeksami keskmine hinne tõusis

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Haapsalu gümnaasiumi lõpetajate parimad tööd jäid 90 punkti piirile. Foto: Arvo Tarmula

Kevadel ärevust tekitanud uue vormiga emakeeleeksami tulemustega on koolid rahul.

„Selles mõttes on uus eksam hea, et läbikukkumist pole,” ütles Lihula gümnaasiumi direktor Janar Sõber.

Emakeele riigieksami keskmine punktisumma Lihulas oli 55, mis on kümne punkti võrra suurem, kui oli mullu.

Kõige väiksem punktide arv Lihulas oli 30, kõrgeim 81. „Maksimumi ei saa, aga läbi ka ei kuku,” ütles Sõber. „Et maksimumi saada, peabki olema natuke eriline,” lisas ta.

„Kui mina oleksin eesti keele õpetaja, siis mulle see eksam meeldiks,” ütles Taebla gümnaasiumi 12. klassi juhataja Riina Veske.

Taebla lõpetajate keskmine summa oli 60,2, mullu 53,8. Suurim punktisumma oli 78, vähim 40. Veske sõnul pole nii hästi läinud seni ühelgi lennul.

Kullamaa keskkooli eesti keele õpetaja Eha Eindorf pooldas uut eksamivormi ka kevadel. „Mina olen rahul,” ütles Eindorf.

Uus eksam on Eindorfi sõnul igal juhul parem, kui oli kirjand, sest annab võimaluse ka neile, kellele kirjandi kirjutamine ei istu. „Meil sai üle 50 punkti üks mitmekordne tegija, kes oli vist juba kolmandal ringil ja seni läbi kukkunud,” sõnas Eindorf.

Kullamaa abiturientide keskmine tulemus oli 53,9 punkti, mullu 45,5 punkti, kõrgeim tulemus oli 78 punkti, madalaim 30 punkti piiril.

„Pärast kaklust rusikatega ei vehita,” ütles Taebla gümnaasiumi eesti keele õpetaja Tiina Prank. Prank oli kevadel uue eksamivormi suhtes umbusklik, nüüd teeb talle muret, et eksamitulemus on läbipaistmatu: nagu põrsa kotis ostmine. „Mina õpetajana ei tea, kui palju punkte on õpilane saanud lugemisosa eest, kui palju lühikirjandi eest, nii et ma ei saa oma tööd õpetajana analüüsida,” ütles Prank.

Prangi sõnul said nõrgemad õpilased oodatust rohkem punkte, tugevaid tulemusi oli vähe. „Minu nõrgim õpilane sai 50 punkti,” sõnas Prank.

„Vahest võiks õpilasel edaspidi siiski olla võimalus kirjandi ja uue eksamivormi vahel valida,” pakkus Prank.

„Keskpärased tulemused,” ütles eksami kohta Noarootsi gümnaasiumi eesti keele õpetaja Monika Undo.

Noarootsi keskmine punktisumma oli 65,5, mullu 68,5. Parim tulemus oli 93 punkti, nõrgim 35 punkti.

Undo sõnul piirab uut tüüpi eksam just väga häid kirjutajaid: see tasandab tipud nii alt kui ka ülevalt.

„Keskmine tõusis,” ütles Haapsalu gümnaasiumi eesti keele õpetaja Mall Kahar.

Kahari sõnul on eksam orienteeritud pigem nõrgematele.

„Need, kes on nõrgad, said parema tulemuse, need, kes on tugevad, said kehvema. Keskmised jäid samaks,” lausus Kahar. „Mulle põhimõtteliselt ei meeldi printsiip, et tugevamail kärbitakse tiibu, nõrgemad lohistatakse läbi.”

Mullu oli eesti keele riigieksami Eesti keskmine 59,2 punkti, maksimumpunktid sai 77 riigieksami sooritajat, eksam ebaõnnestus 166 eksaminandil.

Tänavune Eesti keskmine oli 62,82 punkti, maksimumpunktid sai 13 lõpetajat, eksam ebaõnnestus 56 eksaminandil.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Verykun
Verykun

Its coming along rlaley nicely now. It does seam like Simon is doing all the work. You need to get him to take pics of you doing the work.Get that steamer in ASAP

wpDiscuz