Silt: lõpueksamid
Abituriendid pidasid tänavust eksamit lihtsaks
[caption id="attachment_471155" align="alignnone" width="1920"] Michelle Hanga pelgas enne eksamit päevakohaseid teemasid, kuid kõik teemad olid tema sõnul lihtsad. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption]
Eksamiperiood algas abiturientidel esmaspäeval eesti keele riigieksamiga. Teemad olid noorte meelest kerged ja tunne oli pärast eksamit hea.
Kella kahe ajal Läänemaa ühisgümnaasiumis eksamiga ühele poole saanud kolm abiturienti ütlesid kui ühest suust, et eksami kõige raskem osa oli teema valimine, sest teemad olid kõik head ja igal neist oleks saanud kirjutada.
Raske valida
Enne eksamiruumi sisenemist ütles abiturient Kaidi Kleemann, et ootab teemasid, mis on seotud noorsootöö või muusikaga. Pabin oli Kleemannil siiski sees. „Mitte väga suur, aga natuke küll, öösel nägin õudusunenägusid,” rääkis ta.
Kuid kella kahe ajal eksamiruumist väljudes oli noortel tunne hea ja arvati, et eksam läks hästi.
„Iga teema kohta oli midagi öelda,” ütles pärast eksamit abiturient Michelle
Haapsalu põhikoolis katsetasid lapsed e-eksamit
[caption id="attachment_397673" align="alignnone" width="2000"]
Emakeelepäeval kauneimat eestikeelset sõna valinud Haapsalu põhikooli kaheksandikud e-eksamit ilmselt veel tegema ei pea. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Üheksanda klassi õppurid said sel aastal esimest korda teha eesti keele e-eksamit, Läänemaa koolidest osalesid e-katseeksamil ainsana Haapsalu põhikooli vene osakonna õpilased.
Haapsalu põhikooli õpilased testisid e-eksamit aines eesti keel teise keelena. Haapsalu põhikooli õppealajuhataja Aive Saadjärv ütles Lääne Elule, et kerge see õpilastele polnud. „Eksam sisaldas nii B1 kui B2 taseme ülesandeid. Keeruline oli see eelkõige selle pärast, et praegu teevad B2 tasemel eksamit gümnaasiumiõpilased,“ ütles Saadjärv. E-eksami tulemused selguvad mai lõpul.
Saadjärv arvates saabki eesti keel teise keelena olema ilmselt esimene, kus e-eksamit kasutama hakatakse. „E-eksamitest on juba kaua räägitud. Olles ise selle eksamiga hindajana seotud, julgen küll öelda, et on näpuvigu, mida ilmselt pastakaga kirjutades ei teeks,” ütles Saadjärv. Ta tõi näiteks „ie” kirjutamise „ei” asemel.
Emakeelepäeval kauneimat eestikeelset sõna valinud Haapsalu põhikooli kaheksandikud e-eksamit ilmselt veel tegema ei pea. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Üheksanda klassi õppurid said sel aastal esimest korda teha eesti keele e-eksamit, Läänemaa koolidest osalesid e-katseeksamil ainsana Haapsalu põhikooli vene osakonna õpilased.
Haapsalu põhikooli õpilased testisid e-eksamit aines eesti keel teise keelena. Haapsalu põhikooli õppealajuhataja Aive Saadjärv ütles Lääne Elule, et kerge see õpilastele polnud. „Eksam sisaldas nii B1 kui B2 taseme ülesandeid. Keeruline oli see eelkõige selle pärast, et praegu teevad B2 tasemel eksamit gümnaasiumiõpilased,“ ütles Saadjärv. E-eksami tulemused selguvad mai lõpul.
Saadjärv arvates saabki eesti keel teise keelena olema ilmselt esimene, kus e-eksamit kasutama hakatakse. „E-eksamitest on juba kaua räägitud. Olles ise selle eksamiga hindajana seotud, julgen küll öelda, et on näpuvigu, mida ilmselt pastakaga kirjutades ei teeks,” ütles Saadjärv. Ta tõi näiteks „ie” kirjutamise „ei” asemel. 
4
Abituriendid kirjutasid väikese riigi võimalustest silma paista
[caption id="attachment_395689" align="alignnone" width="2000"]
Läänemaa ühisgümnaasiumis tegi eile eesti keele riigieksamit 101 abiturienti. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Eile tegid abituriendid eesti keele riigieksamit, Läänemaa koolilõpetajad eelistasid teemat, mis käsitles väikese riigi võimalusi silma paista.
Enne kella kümmet olid Läänemaa ühisgümnaasiumi koridorid saginat täis – eesti keele riigieksamile pääsemist ootas 101 abiturienti. Ühisgümnaasiumi direktori Ain Iro sõnul oli eksaminande tänavu 25 võrra rohkem kui mullu, kokku kirjutasid nad kuues klassiruumis.
Enne eksami algust palusid õpetajad õpilastel avada šokolaadid, et tööd kirjutades poleks krabistamist.
Eesti keele riigieksam on kaheosaline ning sellega mõõdetakse õpilase lugemis- ja kirjutamisoskust. Lugemisosa ülesanded tuginevad tekstidele, mis esindavad ilukirjandust, publitsistikat ja populaarteaduslikke tekste. Kirjutamisosas tuleb eksaminandil luua 400sõnaline arutlev kirjand ning see pealkirjastada.
Läänemaa ühisgümnaasiumis tegi eile eesti keele riigieksamit 101 abiturienti. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Eile tegid abituriendid eesti keele riigieksamit, Läänemaa koolilõpetajad eelistasid teemat, mis käsitles väikese riigi võimalusi silma paista.
Enne kella kümmet olid Läänemaa ühisgümnaasiumi koridorid saginat täis – eesti keele riigieksamile pääsemist ootas 101 abiturienti. Ühisgümnaasiumi direktori Ain Iro sõnul oli eksaminande tänavu 25 võrra rohkem kui mullu, kokku kirjutasid nad kuues klassiruumis.
Enne eksami algust palusid õpetajad õpilastel avada šokolaadid, et tööd kirjutades poleks krabistamist.
Eesti keele riigieksam on kaheosaline ning sellega mõõdetakse õpilase lugemis- ja kirjutamisoskust. Lugemisosa ülesanded tuginevad tekstidele, mis esindavad ilukirjandust, publitsistikat ja populaarteaduslikke tekste. Kirjutamisosas tuleb eksaminandil luua 400sõnaline arutlev kirjand ning see pealkirjastada. 
Koolijuhid on eksamite kaotamise vastu
[caption id="attachment_274793" align="alignnone" width="1134"]
Taebla koolipere lõpetas eile õppeaasta Kedre külaplatsil, kus emakeeleõpetaja Tiina Mägi jagas lastele tunnistused. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Haridusministeeriumi plaani järgi saaks juba tuleval kevadel põhikooli lõpetada üldse ilma eksamiteta.
Seni on põhikooli lõpus tulnud õpilastel teha kolm eksamit – eesti keel, matemaatika ja valikeksam, aine otsustab õpilane ise. Sel nädalal teatas haridusministeerium, et lõpueksamitest loobumise eelnõu on valmis. Tulevast kooliaastast otsustab iga kool ise, kes ja kuidas lõpetab. Riik seda lõpueksamitega enam ei kontrolli.
Taebla koolipere lõpetas eile õppeaasta Kedre külaplatsil, kus emakeeleõpetaja Tiina Mägi jagas lastele tunnistused. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Haridusministeeriumi plaani järgi saaks juba tuleval kevadel põhikooli lõpetada üldse ilma eksamiteta.
Seni on põhikooli lõpus tulnud õpilastel teha kolm eksamit – eesti keel, matemaatika ja valikeksam, aine otsustab õpilane ise. Sel nädalal teatas haridusministeerium, et lõpueksamitest loobumise eelnõu on valmis. Tulevast kooliaastast otsustab iga kool ise, kes ja kuidas lõpetab. Riik seda lõpueksamitega enam ei kontrolli. 