6

Tarmo Õuemaa: Edetabelite keelamine viib avatud ühiskonnast kaugemale

Avatar

Küljendaja

konnakulles@gmail.com

Sellega, et pärast lõpueksamite hinnete põhjal reastatud koolide edetabelite ilmumist läheb ajakirjanduse süüdistamiseks, oleme vist kõik juba harjunud. Olen õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate proteste mõistnud umbes nii, et on halb, kui lõpueksamite tulemusi hakatakse üle tähtsustama. Et selline edetabel annab eelise eliitkoolidele, mis võtavad gümnaasiumiossa konkursiga kõige targemaid. Tõepoolest, täpselt sama õigustatud kui pingerea avaldamine on selle rolli üle arutamine.

Hiljuti Postimehes ja Pealinnas avaldatud Eesti lastevanemate liidu esimehe Enn Kirsmani seisukohad läksid lihtsalt diskussioonist kaugemale. Ta teatas Postimehes: „Eksamipingeridade avaldamine on kuritegu õpetajate ja õpilaste vastu.” Kuritegu!

On muidugi absurd, aga oletame hetkeks, et see on nii. Lõpueksamite põhjal järjestamine on kuritegu.

Mul tuleb meelde veel üks institutsioon, kes peale ajakirjanduse säherduse jälkusega tegeleb — kõrgharidussüsteem, ülikoolid. Lõpueksami tulemuste põhjal võetakse keskkoolilõpetanuid ju ülikoolidesse vastu.

Meie siin lehtedes ei suuda pooltki nii palju noori elusid vussi keerata kui ülikoolid, mis suure osa erialade puhul üldse ei küsi, kui hubane ja sõbralik oli kõrgkooli pürgija eelmine kool või kui kiire oli tema areng. Vaatavad lõpueksami hindeid ja kõik! Miks lastevanemate liit ülikoole ei ründa?

Ajaleht Pealinn vahendab Kirsmanit: „See on sama hea, kui mõõta inimese headust tema pikkuse või kehakaalu järgi.” Ei ole nii. Lõpueksamitulemustega üritavad ajalehed mõõta just seda, mida need näitavad — kui hästi eri koolide lõpetajad lõpueksamitega hakkama said. Mitte lõpetajate headust.

Milleks üldse sel teemal lastevanematega vägikaigast vedada ja edetabeleid igas võimalikus valdkonnas avaldada? Liberaalse, demokraatliku ja avatud ühiskonna ajakirjanduse põhiprintsiip on jagada kodanikele palju infot, et neil oleks, mille põhjal võimalikult adekvaatseid otsuseid teha. Edetabelite keelamine hirmus, et keegi neid valesti mõistab, viib meid avatud ühiskonnast kaugemale.

Tarmo Õuemaa,
Lääne Elu peatoimetaja

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Edu
Edu

Eks ta õige ole et teemasid ei avata nii et nendega vasutus ka tekkida saaks.

õnn et ei kustutananud
õnn et ei kustutananud
Jah aga ega õumaa ei ole selleks midagi teinud ka et Enn Kirsmani käest küsima minna seda lugu. Nüüd on Enn Kirsman süüdi ka veel et pole sulle lugu saatnud. aga kaasa peetida tahaks küll sellel teemal siis loo mingi informatiivne foon ka selles teemas. “Väljarändest oleme kirjutanud regulaarselt. “ võib ju nii olla. surmakuulutuste avaldamine on ka regionaalarengu info avaldamine ega see ei tähenda et rahvas võtab rehad kätte ja läheb kalmistule lehti riisuma. see tähendab et sa võid ju sõna võtta kuid ajakirjandus ei täida enda valvekoera rolli ühiskonnas. Sest sul puudub selleks vastav autoriteet. See tähendab et… Loe rohkem »
Gennnadi Simulask
Gennnadi Simulask

Erinevalt 16.54 riskin seekord arvata oma nime all: Edetabelid on edekabelid. e. ka väikestes maakoolides saavad lapsed väga hea VÄHEMALT põhikoolihariduse. Inimesed,võtke end kokku- tulevad kohalikud valimised ! Ja veel -kaua peab suhu saama,et suuta kasvõi PROTESTIKS valida mõni muu erakond ??

Puugid
Puugid

Küll keskkommarid on ikka õelaks muutunud!

ära seda ära kutstuda
ära seda ära kutstuda
Selleks et pärast lõpueksamite hinnete põhjal reastatud koolide edetabelite ilmumist läheb ajakirjanduse süüdistamiseks oled sa õuemaa ise süüdi. Ja selleks et see pole sulle ikka veel kohale jõudnud näitab sinu nõdrameelsust. Kui need Enn Kirsmani seisukohad sulle nii väga meeldisid siis miks sa enda lehes neid ei avalda. Sa tead väga hästi et lugejaskonna kattuvus on = 0 või on selle läheadane. Aga ei nüüd spekuleerib siin oletustega ja tõlgenustegal kui väidad et “Meie siin lehtedes ei suuda pooltki nii palju noori elusid vussi keerata kui ülikoolid“ siis ilmselt eksid sest üks eelmine uuring väidab seda et inimese koguharidusest on… Loe rohkem »
Tarmo Õuemaa
Tarmo
Enn Kirsmani lugu ei ilmunud Lääne Elus seepärast, et Enn Kirsman ei ole seda Lääne Elule pakkunud. Et lugeja aru saaks, millest Kirsman räägib, tsiteerisin ma oma repliigis tema seisukohti. Need ei ole tõlgendused, vaid üks ühele tsitaadid. Ülikoolide vussi keeratud elude koht oli mõeldud naljana. Kahju, kui see kontekstist välja ei tulnud. Uudiste valiku kriteeriume on palju. Ühes servas on mõjukus ja aktuaalsus, teises prominentsus ja ebatavalisus. Kui maakonnas ilmub üks leht, siis peaks see minu arust pakkuma mitmekesist uudistevalikut. Välismaa naispastorite külaskäik on kahtlemata ebatavaline ja seepärast uudis, kuigi kindlasti mitte kõige tähtsam. Igat uudist lehest ei pea… Loe rohkem »
wpDiscuz