Liisinguga auto soetamisel sõltub su igakuine liisingumakse nii liisingutüübist (kapitali- või kasutusrent) kui ka auto hinnast, esmase sissemakse suurusest, intressimäärast, liisinguperioodi pikkusest ning sellest, kui suur on sõiduki jääkväärtus liisingu lõppedes.
Kõigepealt tuleks selgeks teha, kumb liisingutüüp sinu vajadustega paremini sobib – kas kapitalirent või kasutusrent.
Kapitalirent sobib siis, kui sa tahad pärast liisingu lõppemist saada auto omanikuks. Liisinguperioodi jooksul tasud igakuiste maksetena liisinguandjale kogu sõiduki maksumuse koos intressidega. Kui liisinguperiood lõpeb ja sa oled kõik maksed korrektselt tasunud, saad auto omanikuks. Selleks, et kuumaksed oleksid väiksemad, on võimalik jätta viimane osamakse suurem – teisisõnu on tegemist jääkväärtusega kapitalirendiga. Üldiselt on kapitalirendi puhul kuumakse veidi suurem kui kasutusrendi puhul.
Kasutusrent sobib siis, kui sul pole eesmärki saada pärast liisinguperioodi lõppemist auto omanikuks. Kasutusrendi puhul ostab liisinguandja sinu valitud auto ning annab selle sulle teatud perioodiks kasutada. Sina tasud igakuiseid liisingumakseid ning kui liisinguperiood lõpeb, võid masina tagastada. Lisaks sellele on sul ka võimalik auto jääkväärtusega välja osta. Tähele tasub panna seda, et auto tagastamisel peab see olema heas korras ning vastama tagasiostja kehtestatud nõuetele. Ka võib kasutusrendi puhul kehtida läbisõidukilomeetrite piirang – see tähendab, et auto ei või liisingu lõppedes olla läbi sõitnud rohkem kui lepingus ette nähtud, näiteks 100 000 km.
Kui ostad auto eraisikult või firmalt, kes pole käibemaksukohuslane, võid kasutada ka järelmaksu. See on tingimuste poolest sarnane kapitalirendiga.
Nii kapitali- kui ka kasutusrendi ja järelmaksu puhul võid üldjuhul lepinguperioodi lõppedes sõiduki kasutamise jätkamiseks ka liisingu või järelmaksulepingut pikendada – juhul, kui auto vanus seda võimaldab.
Sissemakseks vähemalt 10% auto hinnast
Lepingu sõlmimisel tuleb sul teha ka esimene sissemakse. Nõue selle suurusele on erinevates liisingufirmades erinev, kuid üldiselt peab endal olema vähemalt 10% auto hinnast. Sinu jaoks on kasulikum teha võimalikult suur sissemakse, sest esiteks on siis igakuised maksed väiksemad ja teiseks tasud kokkuvõttes vähem intresse.
Konkreetne intressimäära suurus sõltub mitmetest erinevatest teguritest: auto vanus, liisinguperioodi pikkus, esimese sissemakse suurus, jääkväärtuse suurus jne.
Liisingu tähtaja maksimaalne pikkus sõltub liisinguandjast, kuid on üldjuhul 5–6 aastat. Ka sellele, kui vana võib auto liisinguperioodi lõppedes olla, on erinevad nõuded, mis võivad sõltuda ka liisingu tüübist. Ühes firmas võib auto vanus liisingu lõppedes olla näiteks maksimaalselt 8 aastat, teises maksimaalselt 15 aastat.
Liisingulepingu sõlmimisel tuleb arvestada ka lepingutasuga, mis võib olla nii teatud protsent sõiduki hinnast kui ka fikseeritud tasu. Lepingutasu võib ulatuda sadadesse eurodesse.
Enne lepingu allkirjastamist uuri, millistel tingimustel on võimalik lepingut ennetähtaegselt lõpetada. Näiteks võib üldjuhul nii kapitali- kui ka kasutusrendi korral liisinguandja nõuda sinult ennetähtaegse tagasimaksmisega tekitatud kahju hüvitamist sõltuvalt sellest, kas tegemist on fikseeritud või fikseerimata intressimääraga lepinguga. Vaid viimase puhul ei või kahjude hüvitamist nõuda, kui leping on sõlmitud pärast 1. juulit 2011. Küll aga tuleb sul kahju hüvitamisega arvestada juhul, kui näiteks auto varastatakse või see hävib. Sellisel juhul võib kindlustusandja katta vaid auto turuväärtuse, aga auto turuhind on reeglina aasta pärast madalam kui oli ostuhind. Vaata täpseid liisingulepingu ennetähtaegse lõpetamise tingimusi oma lepingust.
Kuna liisinguandjad pakuvad liisingut erinevatel tingimustel (erinev intressimäär, lepingutasu, liisinguperioodi pikkus jmt tingimused), siis tasub võtta aega ja võrrelda vähemalt kolme erinevat pakkumist. Võrdlemisel aitab see, et iga liisinguandja peab sulle andma tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, kus on kirjas sulle pakutava krediidi suurus, intressimäär aastas, krediidi kulukuse määr, muud lisanduvad tasud, viivised ja teised võlgnevusega seotud tasud, lepingu kestvus jne. Kuna nende teabelehtede vorm on kõigi liisinguandjate jaoks ühesugune, teeb see pakkumised sinu jaoks lihtsasti võrreldavaks.
Millega tuleb arvestada liisinguperioodi jooksul?
Lisaks kohustuslikule liikluskindlustusele tuleb sõlmida autole ka vabatahtlik ehk kaskokindlustus kogu liisinguperioodi jooksul. Mõni liisinguandja võib siinkohal teha erandi odavamatele autodele, summapiir on seejuures ette määratud. Kaskokindlustuse sõlmimisel tasub teada, et sa ei pea tingimata kindlustust sõlmima liisinguettevõtte pakutavas kindlustusseltsis, vaid võid ise seltsi valida. Küll aga pead järgima seda, et kindlustatud saaksid kõik need riskid, mille vastu liisingulepingus on kohustus kindlustada. Reeglina on nendeks riskideks vargus, vandalism, röövimine, õnnetusjuhtum ja tulekahju.
Ühtlasi tasub teada, et sa ei tohi autot ilma liisingufirma loata anda kellelegi teisele, näiteks sõbrale kasutada ning kui autoga peaks juhtuma õnnetus, pead lisaks kindlustusfirmale informeerima ka liisinguandjat.
Loe veel liisingust siit.
Vaata kasutus- ja kapitalirendi võrdlust siit.
Heli Lehtsaar,
tarbijaveebi minuraha.ee toimetaja
Sinu jaoks on kasulikum teha võimalikult suur sissemakse… Kust selline lollus võetud on? Liisingu eesmärk on just võimalikult väikese sissemakse eest auto kätte saada. Soovitus – võimalikult suur sissemakse – tähendab ju sisuliselt seda, et maksa parem kõik korraga ära.