16

Liisimine: igal mehel oma tõde

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Uue auto soovija ärgu usaldagu juttu, vaid lugegu hoolega liisingulepingut. Foto: Marko Mumm, meediafoto.ee
Uue auto soovija ärgu usaldagu juttu, vaid lugegu hoolega liisingulepingut. Foto: Marko Mumm, meediafoto.ee

Liisingufirmad ei taha lepingu lõppedes autot tagasi võtta. Nõnda arvab Läänemaa ühe väikefirma juht oma kogemusele tuginedes. Firmajuhi meelest tõmmatakse temasugustele kott pähe, sunnitakse liisingu lõppedes auto välja ostma. Kui vastu hakkad, esitatakse kopsakas remondiarve.

Lääne Eluga ühendust võtnud firmajuht pole ainuke, kes samamoodi arvab. Oma nime ei taha keegi neist lehes näha. Igaks juhuks. Mine tea.

Liisingufirma ja automüüja on teisel arvamusel.

“Kliendil on alati võimalus valida lepingu lõppedes, mida edasi teha,” ütles Swedbanki autoliisingu osakonna juhataja Tarmo Ulla.

Ulla andmeist nähtub, et vähem on neid, kes pikendavad või soetavad endale liisingulepingu lõppedes uue vara – selliseid kliente on vaid veerand. Umbes 35% saab lepingu lõppedes vara omanikuks ja 40% puhul ostetakse sõiduk välja.

Osta auto ära!

Läänemaa üks väikefirma liisis juba enne masu mahtuniversaali. Sõlmis Swedbank Liisinguga viieks aastaks kasutusrendi lepingu. Tol ajal olid vähekasutatud autod kallid ja firmajuhile lubati, et ta saab oma auto enne tähtaega uuema vastu vahetada. Kasuga.

Olud muutusid. Kui 2009 hakkas kasutusrendi leping läbi saama, oli õhus survet. Liisingufirma soovitas: ostke auto jääkväärtusega välja. See aga polnud firma poolt vaadates mõistlik, jääkväärtus oli kõrgem kui tollane turuhind.

Firmajuht ajas masina automüüja juurde. Palus auto üle vaadata, kas on vigu, mida on vaja kõrvaldada. Tagasivõtmisest aga automüüja keeldus, kinnitas ka e-kirja teel, et ei osta autot tagasi, väidab firmajuht.

Siis läks firmajuht Tallinna Swedbank Liisingusse autot näitama. Esindaja vaatas auto üle. Ütles, et on sõidukõlblik ja sobilik tagasivõtmiseks. Otsad jäid siiski lahti, sest tehnilise seisukorra kohta ta hinnangut anda ei saanud.

Autot üle anda ei õnnestunud – automüüja keeldus. Alles mitme helistamise ja asjaajamise peale sai firmajuht auto üle anda. Mingeid dokumente ei vormistatud, ei vastuvõtmist ega üleandmist.

Edasi hakkasid tulema mitte just väga sõbralikud kõned. Helistasid automüüja ja Swedbank. Teema oli ikka seesama – ostke auto jääkväärtusega ära ja firma pääseb ligi 2700 euro suurusest (tollal siis 41 791 kr) suurusest remondiarvest.

Auto jääkväärtus oli 110 000 kr ringis. Firmajuht oli nõus ostma auto hinnaga, mida liisingufirma automüüjale pakkus, 92 400 krooniga, aga seda tal ei võimaldatud.

Pärast pikka vaikust andis Swedbank Liising väikefirma kohtusse, nõudes 3062 eurot.

Liisingufirma selgitas kohtule, et firma ei kasutanud oma eesõigust osta auto välja ja tagastas auto. Tagasiostja, kohalik automüügifirma, ostiski auto tagasi ligi 92 400 krooniga. Ühtlasi esitas autofirma liisingufirmale 3010 euro suuruse remondiarve. Ta tugines lepingule, mis ütles, et tagastatud auto peab olema ettenähtud tehnilises seisukorras.

Liisingufirma omakorda nõudis selle summa sisse auto endiselt kasutajalt. Et auto tagastanud firmajuht seda arvet ei maksnud, andiski liisingufirma ta kohtusse.

Kui oled alla kirjutanud, siis ära imesta

Firmajuht põhjendas kohtule, et auto remondiarvelt ei selgu, millist remonti ja millisele autole tehti, sest arvel on vaid üks rida: “Remont”. Ei ole teada, kas auto vajas tõesti remonti või kõrvaldati tavapärase kulumi jälgi. Sellise kulumi eest liisinguvõtja ei vastuta.

Liisingufirma näitas kohtule remondiarvet, millel on tehtud tööde loetelu.

Auto tagastanud firmajuht jäi aga kindlaks, et tema autot ei ole remonditud. Kohtule esitatud pabereis on küll viidatud KIA VIN-koodile, aga pole loetletud tehtud töid. Swedbank Liisingu näidatud arvel on loetletud tööd, aga ei ole viidatud KIAle, aga mitte auto VIN-koodile, ei ole ka autofirma arve numbrit.

“Raha küsitakse, autot tegelikult ei remondita,” tegi firmajuht järelduse.

Et välja selgitada, kuidas nende arvetega asjalood on, pidanuks kohus firmajuhi meelest küsitlema ka auto tagasi ostnud autofirmat, aga seda ei juhtunud.

Tänavu augustis kuulutas kohus otsuse välja ja andis täie õiguse liisingufirmale. Kohtusse kaevatud firmajuhile ütles kohus näppu viibutades: kui oled lepingule alla kirjutanud, siis tuleb seda ka täita. Protsessi kaotanud firmajuhi kanda jäi ka kohtukulu.

Et otsuse edasikaebamine läheks maksma veel umbes 650 eurot, lõi firmajuht käega.

“Ma arvan, et enamik autosid jäeti masuajal tagasi ostmata. Tehti suured remondiarved ja enamik lihtsalt allus sellele,” arvas kohtus kaotajaks jäänud firmajuht. “Autod osteti firmale välja või liisiti uuesti.”

Liisingufirma poolt on kõik hästi

Swedbanki autoliisingu osakonna juhataja Tarmo Ulla ei ole nõus väitega, nagu püüaksid liisingufirmad liisingulepingu lõppedes saavutada, et auto liisija ostaks auto välja.

Enne masu oli tavaline, et klient vahetas iga kahe aasta tagant vara välja. Nüüd on keskmine liisinguaeg pikem.

Ulla sõnul jääb jääkväärtus enamasti turuhinnast madalamaks. Jääkväärtuse määrab sõiduki müüja müümise hetkel ja võtab endale kohustuse osta sõiduk liisinguperioodi lõpus tagasi. Jääkväärtus sõltub läbisõidust ja sõiduki margist. Küsimusele, mida peaks auto liisija silmas pidama, et lõpuks ei peaks pangaga kohut käima ega ennast petetud tundma, vastas Ulla: “Kliendil tuleb võetud kohustustesse suhtuda täie tõsidusega, vara heaperemehelikult kasutada ja nõuetekohaselt hooldada.”

Automüüja: pruugitud auto ja varjatud vead

Põhilised vaidlused tagastamisel on seotud auto tehnilise seisukorraga. Seda reguleerib autode müügi- ja teenindusettevõtete Eesti liidu (AMTEL) juhend. See määrab, mis on sõiduki loomulik ja mis ebaloomulik kulumine.

“See juhend ei jäta palju lahtisi otsi, milline kriim on sihipärane kulumine ja milline mitte,” ütles AMTELi tegevjuht Arno Sillat. “See on juhend, mida kõik tunnustavad, see paneb kliendisuhte paika.”

Sillati sõnul ei aja liisingufirma auto remondihinda kunstlikult üles, tema tahab, et autol oleks väärtus. Kui on halvasti kasutatud, tuleb korda teha.

Kui remondiarve tuleb suur, peavad autol olema mingid tõsised vead. Remondivajadus võib kujuneda ettearvamatuks, kui liisitud on mõni pruugitud auto, millel on peidetud vead. Sellise auto kasutaja võib hätta sattuda, kui need vead välja tulevad.

“Kontrollige auto ajalugu!” soovitas Sillat. “Uue auto puhul sellist riski pole.”

Sillati sõnul on üldjuhul jääkväärtus suhteliselt atraktiivne, pank ei tee kõrgeid jääkväärtusi.

“Kui auto on korras ja vastab ekspluatatsioonireeglitele, on jääkväärtus enamasti atraktiivne,” ütles Sillat.

Kui aga liisitud auto kasutaja on hoidnud hoolduse pealt kokku ja sellest on autol tekkinud probleemid, võibki remont kalliks minna. Tema meelest ei ole see aus äri, kui keegi teenib teise arvel kasumit.

Auto kasutaja võib liisinguaja lõppedes liisingut kas pikendada või osta auto välja.

“Kui tahetakse autot iga hinna eest tagasi anda, võib see viidata, et autoga ei ole asjad päris korras,” avaldas Sillat kahtlust, ehk on siis kasutaja avastanud auto juures mõne vea.

Tagantjärele targaks

Panga ja automüüjate jutt firmajuhti, kes kohtuvaidluse kaotas, heldima ei pane.

Oma vigadest õppides andis ta kolm soovitust.

Esiteks. Autot üle andes ei tohi alla kirjutada paberile, mida auto müüja ja pank sulle ette panevad. Sel paberil on peenes kirjas isegi öeldud, mis juhtub, kui alla kirjutad: et oled nõus kinni maksma (remondi)arve, mis sulle esitatakse.

Teiseks. Enne auto üleandmist lase teha ekspertiis ainult sellel firmal, kelle liisingufirma on määranud.

“Mina jätsin selle tegemata,” tunnistas firmajuht. “Teadsin, et seda võib teha, aga ma ei teadnud, mis juhtub, kui see tegemata jätta.”

Kolmandaks. Kui on teada, mis vead tuleb autol kõrvaldada, on odavam see lasta ise ära teha, kui automüüjalt tellida.

Auto on mõistlik enne üleandmist korda teha. Kui auto on juba müüja käes, sellele enam ligi ei pääse ja mingeid väiteid vaidlustada võimatu.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Tobre
Tobre

Tradilo on eluaeg saasta müünud.Ega see KIA muud ei ole kui saast

Vibu
Vibu

Huvitav oleks teaga, kes oli kohtunik? Tundub, et tehti lihtsalt järjekordselt ära. Igalpool tundub, et on karvne käsi mängus.

Veiks
Veiks

Need ummid või mis nad on, on kamp lilliputte seal omavahel õlitamas. Õige mees viib ikka autu Tradilosse remonti. Saab piruka ja hulga külajuttu kaubale pealegi.

K.Silde
K.Silde

Mina autot ei remondi. Nii kui otsa saab Taeblasse ja siis kohe uus 300 eurine asemele. Odavam on osta iga aasta uus auto kui vana remontida!
PS! Kokkuostust saad 200 eurtsi niikuinii!

Kalda Ahti
Kalda Ahti

Ostke mersu ,sest tegija sõidab Mersu või Bemmiga.vÕI NORMAALNE TRAKTOR.:)))

Lukk
Lukk

Viisin enda nissani taebla romulasse ja seal on kõik ok.Läks kohe pressi alla.

Päka
Päka

Tradilo ja Üks pikakasvuline härra seal eesotsas ei ole ilmselt kunagi aru saanud mis tähendab sõna töö!!!”

Ma ei hakka pikalt kommenteerima aga oma autot ma sinna enam ealeski ei vii.

Umma
Umma

uuemõis autokeskuses käivad asjad nii ,et kui on kerge avarii siis sealne ülevaataja lubab uue jupi(orginaali.tuttuue)aga tegelikult värvitakse vana stange ja mõni plekk lihtsalt ära.Täiesti teovõimetut on seal ka värvijad ja plekksepad.

Tradilos on nii nagu Useniga eesotsas olla saab…Heeringas veenuse õlal.

Anonüümne
Anonüümne

Tere n.ö Umma.
Kui oled nii julgelt sõna võtnud siis oleks kohutavalt armas,et märgiksid enda päris nime siia mitte hüüdnime.Tea,et Haapsalus on väga palju Ummasid.

Tervitades
Urmas Engman ehk Umma

Peugeot
Peugeot

Kuidas Uuemõisa Autokeskuses asjad käivad liisinguauto tagasivõtmisega, kas keegi jagaks kogemust?

Gen.
Gen.

Tradilo on minu kogemuste põhjal hea remondifirma. Autot pole sealt ostnud. Pole nii rikas kahjuks,et uut autot osta. Aga nad remondivad kvaliteetselt ja auto saab kätte just siis,kui lubati. Ma ei jookse ühe remontija juurest mõne euro pärast teise juurde,aga kui lubati,et auto saab kätte kell 15.00,siis nii see on. Paljudele on auto hädavajalik ja inimesed planeerivad oma aega….

rio kasutaja
rio kasutaja

Olen nõus selle jutuga , mida Gen siin kirjutab ! ” Tradilo”s on alati autoremont , ka pisivigade puhul , tehtud õigeks ajaks ! Au ja kiitus nendele meestele !

Andrus
Andrus
Ma ei pea küll kvaliteetseks remondiks seda, et kliendi tellitud tööd tegemata jäävad ja kui lubatud kellaajal järgi minnes pead veel tunni ootama. Siis küsid, kas kõik sai tehtud – vastatakse jah. Lähed koju ja avastad, et tegematta. Lähed järgmisel päeval tagasi, kutsud remondimehe õue ja pead talle ise näpuga näitama, mida ta tegema peab! Teine kord juhtub nii, et kauplus annab passi järgi varuosa, lähed vahetama, siis tuleb välja, et ei sobi. Vahetad detaili ära ja lähed tagasi, siis pannakse külge ja lõpuks küsitakse ühe töö eest kahe töö raha. See on mu isiklik kogemus, kui tuttavate omasid ka… Loe rohkem »
rita
rita

Sama siin-ei lähe enam sinna firmasse autot shokeerima!

wpDiscuz