Ekspert selgitab: mis juhtub, kui liisitud auto ületab läbisõidupiirangu?

Lääne Elu

info@le.ee

Tavakasutaja puhul on viieaastase liisinguperioodi puhul läbisõidupiiranguks üldjuhul 100 000 kilomeetrit, mis on eraisiku puhul igati optimaalne. Foto arhiiv

Auto ostmisel kasutatakse peamiselt kahte tüüpi liisingut: kapitalirent ja kasutusrent. Esimesel juhul saab liisinguvõtja pärast lepinguperioodi lõppu automaatselt vara omanikuks. Teisel juhul on aga võimalik auto pärast liisinguperioodi tagastada või jääkväärtusega välja osta ning tuleb arvestada ka läbisõidupiiranguga. 

Luminori liisingu juhi Andrus Soodla sõnul on auto läbisõidu suurus üks olulisemaid näitajaid sõiduki turuväärtuse arvutamisel. „Tavakasutaja puhul on viieaastase liisinguperioodi puhul läbisõidupiiranguks üldjuhul 100 000 kilomeetrit, mis teeb umbes 20 000 kilomeetrit aastas. See on eraisiku vaates igati optimaalne,“ leiab Soodla.

Kuivõrd läbisõit mõjutab ka jääkväärtust ja seeläbi ka liisingule kuluvaid kuumakseid, lepitakse piirangus kokku lepinguperioodi alguses. Läbisõidu arvutamine võib aga olla suureks katsumuseks esimest korda autot liisivatele inimestele, kel puudub varasem kogemus.

„Läbisõit võib varieeruda vastavalt inimese elutempole ja -korraldusele ning sõltuda ka sellest, kas käiakse teises linnas tööl või nädalavahetusel maamajas puhkamas. Läbisõidu ennustamisel ei tasu siiski üleliia muretseda. Peamine on ennetada olukorda, kus liisinguperioodi lõppedes selgub, et autoga sõideti tegelikult kaks korda ettenähtud piirangust rohkem,“ selgitab Soodla.

Eksperdi sõnul ei tasu läbisõidupiirangu muutmisega samas ka kiirustada, sest kilometraaž võib aja jooksul varieeruda. „Kindlasti võib juhtuda, et näiteks esimesel aastal sõidetakse autoga rohkem, teistel jällegi märksa vähem või vastupidi. Seega tasub läbisõitu jooksvalt hinnata ja vajadusel spetsialistiga konsulteerida.“

Kasutusrendi lepingus on reeglina läbisõidupiirangu ületamise eest ette nähtud trahv iga ületatud kilomeetri eest. Kuna trahvi suurus võib erinevate automüüjate puhul varieeruda, tasub ka tingimustega tutvuda. Väga suure ületamise puhul tähendab see liisinguvõtjale ootamatut kulu – tavaliselt on määraks umbes paar kuni paarkümmend senti kilomeetri kohta.

„Muretseda tasub siis, kui 20 000 kilomeetri asemel sõidetakse aastas kaks või kolm korda rohkem ning on näha, et sarnane kasutamine jätkub ka tulevikus. Kuna lepingus ettenähtud läbisõidupiirangust suurem kilometraaž langetab automaatselt ka vara väärtust, tasub sellele mõelda võimalikult varakult,” lisas Soodla.

Madalam läbisõidetud kilomeetrite arv on seevastu liisinguvõtjale ainult heaks uudiseks: mida väiksem on läbisõit, seda suurem on tõenäosus, et sõiduki müümise eest saab suuremat tulu.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments