Eestis on surma põhjustavate haiguste hulgas jätkuvalt esikohal südame-veresoonkonnahaigused. Mis siis ikkagi südamelihaseinfarkti ja ajuinsulti põhjustab?
Lihtne on vastata, et see on tingitud suitsetamisest, kõrgest vererõhust, ülekaalust, kõrgest kolesteroolist, stressist, suhkruhaigusest, pärilikkusest ja teistest riskiteguritest. Meeles tuleb aga pidada, et iga inimene on tervik — tema elukvaliteet, töövõime, õnn, rõõm ja arenevad haigused sõltuvad inimese enda mõtetest ja emotsioonidest.
Kahjuks elatakse tänapäeval sageli neurootiliste sundmõtete ja hirmude meelevallas, ollakse sõltuvuses ümbritsevast nagu partnerist, majanduslikest tingimustest jne. Näilist sisemist tühjust täidetakse asendustegevustega nagu suitsetamine, alkohol, narkootikumid, ohtlikud ekstreemsused, ülesöömine. Kui selline mõttelaad ja emotsionaalne seisund püsib aastaid, reageeribki organism haiguse või selle süvenemisega.
Iga inimese organism reageerib varem või hiljem tunnetele ja mõtetele, millega keha järjepidevalt mõjutatakse. Negatiivsed ehk ebameeldivad tunded ja mõtted aitavad võimsalt kaasa südame-veresoonkonnahaiguste kujunemisele ja tervise allakäigule.
Negatiivse stressi maandamiseks ja hea enesetunde saavutamiseks on üks kindel vahend – regulaarne füüsiline tegevus, mis peaks olema elulaadi osaks. Vahel juhtub ka nii, et soovime alustada sporditegemist, aga ühel või teisel ettekäändel alustamiseni kunagi ei jõua. Sellise soovi mitterealiseerimine võib kujuneda tugevaks negatiivseks emotsiooniks. Siis on võimalik selle tundega tegeleda ja loobuda takistavatest ettekäänetest.
Väga oluline on hoida keha heas vormis, siis ei kannata süda füüsilise ülekoormuse all ja haiguste tekkimise risk on väike. Kui oled kontoritöötaja ja igapäevane töö pole füüsiline, siis tuleks teha vähemalt kolm korda nädalas tervisesporti. Kehakaal hoia normis (ehk pikkus miinus 100), söö õigel ajal ning kolm korda päevas. Hommikul peaks sööma veidi ja ükskõik kui vara, aga enne kella 10, lõunasöök peaks jääma 12 ja ühe vahel, aga kindlasti enne kella kahte ning õhtusöök kella viie ja kuue vahele. Õhtune toidu kogus peaks olema lõunasöögist väiksem.
Kui oled suitsetaja, siis loobu sellest täiesti. Ära tuleks jätta suures koguses alkoholi joomise episoodid (pudel ja rohkem viina või muud kanget alkoholi õhtu kohta), mis tekitavad kehale ja vaimule mitmeid päevi ja nädalaid kestvaid kahjulikke tagajärgi. Mõõdukas koguses alkoholi tarvitamine (0,5 l õlut või 250 ml veini või 60 ml kanget alkoholi õhtu kohta) sellist kahju ei tekita, aga mingit kasu ka sellest organismile pole, sest igal juhul on alkohol toksiline aine. Võimalusel mitte töötada öösiti, magama minna hiljemalt kell 22-23.
Kahjuks näen oma praktikas ka vales rütmis elavaid ja ülepingutavaid inimesi. Sellised „aktiivsed“ inimesed töötavad kodus kuni kaheni öösel, tõusevad vara, lähevad tööle, lõunat ei saa süüa, sest pärast lõunasööki jäävad uniseks ja kaotavad töövõime. Õhtul lähevad nad intensiivsesse trenni, kus tekitavad oma südamele ülekoormuse. Tagajärjeks on unehäired, väsimus, vererõhu tõus, rütmihäired, ärevushäire, paanikahood jne.
Südame hoidmiseks on väga tähtis vaimu ja hinge hea seisund. Juba iidsetest kultuuridest alates on põhjendatult südant ja hinge peetud sünonüümideks. Hingelise tasakaalu, sisemise rõõmu, õnne või armastuse leidmiseks on kasutusel palju erinevaid meetodeid ja lähenemisteid. Tõhusad võivad olla meditatsioon, jooga, tai chi, vabastav hingamine ja paljud teised meetodid. Peaasi, et ise tunned, kui üks või teine meetod sind aitab ja sa sellest meetodist sõltuvusse ei jää.
Paljud on leidnud endale ise oma sisemise rõõmu ja hingelise tasakaalu hoidmise meetodid ning oskavad seda kasutada. Sellistel inimestel silmad säravad, nad on alati rõõmsad, neil pole igav, neil pole probleeme ega stressi. Kõrvalseisvad ja ärevuses elavad ning oma mineviku ja tulevikuga seotud sundmõtetega maadlevad inimesed ei saa neist aru või ei märkagi neid.
21. sajandi kohta on teada, et surma põhjustavate haiguste esinumbriks kujunevad psüühilised haigused. Seega nüüd sõltub inimese elu kvaliteet ja eluiga vaimsest tervisest.
Arvo Rosenthal,
kardioloog
