Miks on üks kiriku katus nii tähtis, et sellest peab korduvalt leheveergudel kirjutama ja rõõmustama, et lõpuks ometi on raha antud?
Võib juba ette kindel olla, et kirikute remondilugude peale elavduvad sapised kommentaatorid, kes hakkavad rääkima usupropagandast või tule ja mõõgaga toodud võõrast usust.
Aga asi pole ju usus või uskmatuses. Ühelt poolt on kirik muidugi kristlik pühakoda, kus inimesed käivad toimetamas oma rituaalseid toimetusi. Teisalt on tegemist inimkäte loodud kunstiväärtusega.
Tänapäeva kaubanduskeskuste kirevuse kõrval kirikukunst muidugi kahvatub, kuid kui mõelda end 13. sajandisse ja sellele, kuidas mõjusid pühakojad muude ehitiste taustal, võib vaid ette kujutada, milline tähendus oli neil toonaste inimeste mõttemaailmale.
Kui kirik kui institutsioon ei ole usukaugele inimesele oluline, siis kirik ja selles leiduv kunstiväärtus on küll. Seda enam Ridala kirik, mis kuulub Läänemaa kümne tähtsama vaatamisväärsuse hulka.
Sellepärast ongi hea, et üks kultuuri– ja kunstiväärtus on päästetud. Läänemaal on Ridala kirik niisamuti kunstiväärtus kui Pariisis Notre Dame või Londonis Westminster Abbey.
