Tänavu esimese kolme kuuga on Eestis tulekahjude tagajärjel hukkunud 21 inimest, mis on viimase seitsme aasta üks madalamaid näitajaid.
Jätkuvalt on tules hukkumise peamiseks põhjuseks hooletu suitsetamine siseruumides, enamikul juhtudel puudub eluruumides ka kohustuslik suitsuandur.
Päästeameti ennetustöö osakonna juht Indrek Ints tõdeb, et tugitoolis või voodis sigaretiga uinumine on väga tõsine probleem.
“Iga põlev asi tekitab tulekahju, kui sellega hooletult ümber käia,” märkis Ints. Isekustuvad sigaretid vähendavad tulekahju tõenäosust, kuid ei välista selle tekkimise võimalust.
Esimese kolme kuuga on Eestis hukkunud 20 tulekahjus 15 meest ja 6 naist. Kuigi hukkunute seas oli ka kolmekümnendates eluaastates mehi, oli keskmine tules hukkunud mees valdavalt keskealine või vanem. Enamik mehi hukkus hooletu suitsetamise tagajärjel tekkinud põlengus. Naistest olid mitmed väga kõrges eas, nende eluruumides tekkinud tulekahjude põhjusteks olid rikked elektrisüsteemis ja hooletus lahtise tulega.
Hukkunute seas oli pensionäre ja liikumispuudega inimesi.
Tihtipeale on tulekahjude põhjustajad olnud alkoholijoobes. Päästeamet palub inimestel kontrollida oma eakamate lähedaste suitsuandureid, et need oleksid töökorras ja päästaksid elusid.
Hukkunuga põlengud toimusid esimeses kvartalis üheksal juhul hajaasustusega piirkonnas ja 11 juhul linnas. Hajaasustusega piirkonnas tuli komandol sündmuspaigale jõudmiseks keskmiselt sõita alla kuue kilomeetri, komando keskmine reageerimisaeg oli kümme minutit. Linnas tuli keskmiselt sõita 3,3 kilomeetrit ja komando keskmine reageerimisaeg oli alla 7 minuti.
“Vahemaad nende tulekahjudeni on valdavalt olnud väikesed, kuid puuduv suitsuandur ja tulekahjude hiline avastamine kellegi kolmanda poolt tähendab sageli, et päästemeeskonna välja sõites pole päästa enam kedagi,” tõdes Ints.
