Muuseumide ühendamiseks luuakse ühiskomisjon

Aprillis tuleb Haapsalu linnavalitsus volikokku ettepanekuga moodustada komisjon, kes asub kultuuriministeeriumiga läbi rääkima muuseumide sihtasutuse moodustamise üle.

Reedel käis kultuuriministeeriumi asekantsler Anton Pärn linnavolinikele kultuuriministeeriumi seisukohti tutvustamas. Viimase paari nädala jooksul on sihtasutuse teemat arutatud ka sihtasutusse liidetavais asutustes: Läänemaa muuseumis, piiskopilinnuse sihtasutuse nõukogus ja raudteemuuseumis.

Kultuuriministeeriumi hinnangul oleks linnal kolmest asutusest moodustatud sihtasutuse kaudu suurem võimalus kaasa rääkida Läänemaa muuseumi juhtimisel. Samuti tekiks muuseumide ühendamisel suurem sünergia ja paindlikkus planeerimisel.

Anton Pärn lisas, et ühendasutus annaks ka töötajatele võimaluse rotatsiooniks ja tekiksid atraktiivsed töökohad, mis võiksid meelitada inimesi ka väljastpoolt Läänemaad.

Kultuuriministeerium on valmis mitterahalise sissemaksena andma sihtasutusele Läänemaa muuseumi kinnistud ja sõlmima lepingu riigile kuuluva Läänemaa muuseumi kogu kasutamiseks.

Rahaliselt on ministeerium valmis toetama sihtasutust Läänemaa muuseumi tänavuse riigieelarvelise toetuse ulatuses, milleks on 226 000 eurot. Samuti lubab riik tagada omafinantseeringu Euroopa Liidu tõukefondidest raha taotlemisel.
Asekantsleri sõnul sõlmitaks leping tähtajatult, kuid iga viie aasta jooksul vaadataks tingimused üle.

Linnavolinike üks peamine mure oli riigi usaldusväärsus. Volikogu esimees Jaanus Karilaid tundis huvi, kuidas tagab riik rahastamise kindluse, et ei tekiks seisu, kus kehval ajal tõmbab riik oma toetuse koomale ja linn peab leidma puudujääva osa oma eelarvest.

Pärna sõnul on riigi garantii muuseumikogu, mis antakse sihtasutusele kasutada.
Ta lisas, et riik ootab ka linnalt samasugust kindlustunnet, et eelarve, mis on linnusele ja raudteemuuseumile planeeritud, jääks püsima. „Kui peaks majanduses midagi juhtuma, siis saame neid otsuseid vastu võtta üheskoos, mitte ühepoolselt,” ütles Pärn.

Linnapea Urmas Sukles ütles samasugusel põhimõttel tegutsevale Virumaa muuseumide sihtasutusele viidates: „Vestlesime Leemetsaga (SA Virumaa Muuseumide juht — toim) ja tema sõnul on riik olnud hea partner. Kui neil oli eriti raske, andis riik käibevahendeid.”

Ingrid Danilov juhtis tähelepanu, et riigi ja ministeeriumi ootustest ja plaanidest on üksjagu juttu olnud, kuid pole selge, kas ka Haapsalu linnal on mingid soovid ja plaanid.

Suklese sõnul näitab Virumaa kogemus, et mitmest muuseumist koosnev löögirusikas turundab end hästi.
Asja toimima hakkamisel on suur roll loodava asutuse juhil. „Suured asjad algavad inimestest. Kui leitakse hea juht, on tulevik helge,” ütles Sukles.

Andres Ammas tundis huvi, millised võiksid olla loodava sihtasutuse kohustused Läänemaa väiksemate muuseumide ees. Katab ju praegu  Läänemaa muuseum oma tegevusega tervet maakonda.

Anton Pärna sõnul võiks loodavast sihtasutusest kujuneda kompetentsikeskus maakonnas tegutsevaile väikemuuseumidele. „Aktiivne vanavara kogumine on möödanik. Pigem on mälestuste talletamine ning selles on linna ja maakonda raske eristada,” rääkis Pärn. Ta lisas, et riigi toetuse üks eeldusi võib olla kohustus tegelda maakondliku ajalooga.

Urmas Sukles ütles, et praegu on vara detailidest rääkida, seda saab teha aprillis, kui komisjon tööle asub. „Kui tark komisjon näeb, et asi on otsustamist väärt, siis me võtame otsuse vastu,” ütles ta.

Kultuuriministeerium tegi läinud aasta novembris linnavalitsusele ettepaneku moodustada riigile kuuluva Läänemaa muuseumi ja linna omandis oleva piiskopilinnuse sihtasutuse ja raudteemuuseumi baasil muuseumide sihtasutus. 6. jaanuaril sai ministeerium linnavalitsuselt pooldava vastuse.
Kultuuriministeerium korraldab ümber viie riigi– ja ühe linnamuuseumi tegevuse, moodustades neist sihtasutusi või andes munitsipaalomandisse.

Anton Pärna sõnul on sihtasutuse moodustamisega kõige kaugemale jõutud Narvas, kus koostööleping on välja töötatud, koostööleping on edastatud ka Paidele.