Haapsalu muusikakooli nelja noore akordionisti piirkondlikus voorus saavutatud edu jätkus, nad kõik pääsesid edasi kolmandasse vooru, kus kaks neist tuli auhinnalisele kohale ja kolmas sai diplomi.
Läinud pühapäeval Nõmme muusikakoolis peetud III vooru valiti 38 õpilast 21 muusikakoolist. Koole, kust pääses edasi neli õpilast, oli vaid viis, sh kolm väga tugevat Ida–Virumaa muusikakooli: Narva, Kreenholmi ja Sillamäe. Peale nende oli nelja õpilasega esindatud veel vaid Aruküla ja Haapsalu, selgitas Haapsalu muusikakooli akordioniõpetaja Sirje Roogla. Teise vooru ja sealt edasi kolmandasse pääsesid Erko Puskar, Markus Lember, Henri Zibo ja Ander Lillemaa.
“Meie omadel läks väga hästi,” kiitis Sirje Roogla õpilasi.
Nõmmel sai Erko Puskar esimeses, kuni kümneaastaste grupis 3. koha. Kolmandas vanusegrupis anti välja kaks esikohta: üks läks Loksale, teine tuli Haapsallu Markus Lemberile. Neljandas vanusegrupis sai Ander Lillemaa diplomi hea esituse eest.
Sellega ei ole haapsallaste esinemised veel läbi. 1. aprillil antakse Tallinnas Mustpeade majas võitjaile üle karikad. Haapsalu muusikakoolist on Mustpeade majja kutsutud Erko Puskar ja Markus Lember, seal tuleb esineda esikohale tulnud Lemberil.
“Nii et katsumustel pole veel lõpp käes,” ütles õpetaja Roogla rõõmsa elevusega.
Nelja õpilasega konkursil osalenud koolidest läks kõige paremini Sillamäel, kus kõik neli tulid auhinnalistele kohtadele. Haapsalu oli kahe auhinnalise koha ja diplomiga järgmine. Nii head saavutuste aastat pole Haapsalu muusikakooli akordionistidel varem olnud, meenutas Roogla.
Muusikaakadeemia õppejõud Sirje Mõttus kiitis Henri Zibo kõlakultuuri ja tehnikat. “Sõrmed lippavad ja kõik on omal kohal,” vahendas Roogla Mõttust.
“Tase oli üsna äge,” hindas Roogla. “Lapsed, kes Nõmmel esinesid, olid juba kõik võitjad, sest olid läbinud kaks vooru – esiteks regionaalse, mille paremate lindistused läksid uuele žüriile hindamiseks, kes pääseb lõppvõistlusele. Kõiki neid 38 võib pidada Eesti tugevaimaiks noorteks akordionistideks.”
Nõmme konkursi žürii oli rahvusvaheline, üks liige oli Soomest, teine Leedust. Eestist oli Henn Rebane ja üks kohustuslik pala oligi tema lugu – keeruline peenikeste nüanssidega lugu, milles mängija peab näitama, mida ta oskab.
Konkursil kaugele jõudud läänlased on muusikakooli esimesest klassist peale osa võtnud kõigist festivalidest ja konkurssidest. Suvel olid nad akordionistide laagris, alles hiljaaegu käidi Pärnus rahvusvahelisel festivalil maad kuulamas, kas ka Haapsalu akordionistid võiksid seal osaleda.
“Kodu ja vanemate toetus loeb palju,” ütles Roogla, “sest osa lapsi ei ela Haapsalus ja neil tuleb muusikakoolis käia kas Ridala või Taebla vallast. “Poisid ise ka tublid ja töökad.”
Muusikakooli õppurite seas ei ole akordion nii populaarne pill kui kitarr, löökpillid või plokkflööt. Akordion on kallis, ühe pilli ost läks muusikakoolile maksma üle 5000 euro, ütles Roogla.
Peale selle on pill füüsiliselt raske ja sobib seepärast paremini poistele, kuigi ka tüdrukud saavad hakkama. Mäng nõuab head koordinatsiooni, sest vasaku käe tööd ei näe mängija ise üldse.
Õpetaja Sirje Roogla pikaaegne töö ON kiitust väärt. Seda juba ammu. Kuna tegu on inimesega, kelle natuur ei luba ennast valjuhäälselt “igasse pulma ja matusele”, nagu öeldakse, peategelaseks pakkuda, on tema töö teenimatult tahaplaanile jäänud. Vast kõikvõimalikud aasta kultuuritöötajate ja õpetajate nominentide otsustajad teevad järgmine kord silmad lahti ja leiavad väljastpoolt oma “siseringi” kah mõne väärilise… Aga tublile õpetajale palju õnne!!!