Neljapäeval alanud kahepäevasel koolitusel õpivad Läänemaa lasteaednikud, kuidas vältida kiusamist lasteaias, kuidas kiusamisse sekkuda ja konflikte lahendada, kuidas kujundada lastes sallivust ja teisi positiivsed väärtusi.
Lastekaitse Liidu koolitusel osalevad Läänemaa kõik 20 lasteaeda, kokku 60 inimese ringis. Tegemist on esimese kogu maakonda hõlmava koolitusega Eestis, selgitas Lastekaitse Liigu projekti „Kiusamisest vaba lasteaed” projektijuht Liivia Tuvike.
„Kiusamine ei ole lasteaias väga suur probeem, koolitus keskendub ennetusele ja positiivsete suhete loomisele,” selgitas üks koolitajaist, Tallinna ülikooli dotsent Kristina Nugin. „Et ka lapsed teaksid, kuidas omavahel hästi läbi saada, kuidas konflikte lahendada, mis on põhiväärused ehk sallivus, julgus, austus ja lahkus.”
Ennetav kiusamisvastane programm „Kiusamisest vabaks” keskendub 3–8 aastastele lastele. Sellesse on kaasatud ka lapsed, kes saavad koos täiskasvanutega arutada, mida need väärtused tähendavad, kuidas austada oma ema ja isa, õpetajat ja sõpra, aga ka loodust ja kõike muud meie ümber.
„Et lapsed saaksid laia maailmapildi,” lisas Nugin.
Läänemaa on esimene maakond, kus koolitus on kõigile lasteaedadele. Koolitusel osaleb igast lasteaiast üks meeskond: kaks õpetajat, õpetaja abi ja keegi juhtkonnast. Varem on vastava koolituse läbi teinud üks lasteaed igast maakonnast, Läänemaalt Vikerkaar.
„Kiusamine ei ole kahe lapse probleem, vaid kogu rühma küsimus,” toonitas Tuvike. Kui laps näeb oma rühmas, et kedagi kiusatakse, aga keegi sellesse ei sekku, hakkab ta seda normaalseks pidama. Kiusamine saab alguse rühmas, kus on madal toletants. Laste, nagu ka täiskasvanute puhul juhtub, et inimesed näevad ´kiusamist pealt, aga nad ei sekku, nad on passiivsed kaasajooksikud. See näitab madalat tolerantsi. Koolituse läbinud lasteaedades hakatakse koos lastega arutama, kuidas ühes või teises olukorra skäituda, et nad oskaksid reageerida, seista iseenda ja nõrgemate eest ega oleks passiivsed pealtvaatajad.
„Kui rühmas domineerib negatiivne käitumine, siis laps arvabki, et see on normaalne, sest keegi ei võta midagi ette,“ selgitas Tuvike. Nõnda määravadki tihtipeale just kõrvalseisjad ja rühmas valitsev sallivus selle rühma meelsuse.
Koolitusel osalenud Lihula lasteaia direktor Anne Ööpik ütles, et koolis on kiusamist rohkem kui lasteaias.
„Sotsiaalne tõrjutus on maalasteaias peamine,“ ütles Ööpik. „Kõigil ei ole ühesuguseid võimalusi.“
Ööpiku sõnul oli varem sotsiaalset kiusamist isegi rohkem kui nüüd. Lapsed on tolerantsemad, maalapsed on tublid ja sallivad, võetakse sõpru nii, nagu nad on, ütles Ööpik. Koolitust pidas Ööpik siiski kasulikuks,sest aitab selliseid asju tähele panna ja õpetab reageerima.
„Riielda pole mõtet,sest laps ei pruugi arugi saada, et ta midagi valesti tegi,“ ütles Ööpik.
Lektor Auli Andersalu-Targo toonitas samuti, et ei ole olemas halbu lapsi, küll aga võib olla lapse käitumine ebasobiv. Seetõttu ei ole ka mõtet last ainult riieda või öelda, et sa oled paha laps. Laps ei saa sellest lihtsalt aru, sest tal on alles väga vähe kogemusi ja teadmisi. Lapsed on oma olemuselt heatahtlikud ja tahavad olla teistega sõbralikes suhetes, aga alati nad ei oska seda.
„Lapsel ei ole kaasasündinud oskust vastutada, ta peab seda õppima,“ selgitas Tuvike. Lasteaeda minnes peab laps õppima vastutama oma asjade, käitumise, sõnade ja õppimise eest.
Poiste kiusamine on nähtavam, füüsiline: müksamine või löömine. Tüdrukute kiusamine paistab vähem välja: grupist välja tõukamine, ignoreerimine, nägude tegemine, laimamine.
Et täiskasvanud ei pruugi kõike märgata, tuleb neil õpetada lapsi õigesti käituma. Neile tuleb selgeks teha, et kiusamisest kasvatajale rääkimine ei ole pealekaebamine, vaid ülekohtu takistamine ja lõpetamine. Lapsi õpetatakse kiusamissituatsioonis õigesti käituma. Selles saab kasutada rollimänge, mitmesugustele vahejuhtumitele lahenduste otsimist jms.
Kiusamisest vaba lasteaed
-
Taani metoodikal põhineva projekti sihtgrupp on lapsed, lasteaiaõpetajad, lapsevanemad jt lapsele olulised inimesed.
-
Projekti esmärk on luua laste seas grupivaimu ja meeskonnatöö valmidust; kolitada kooli ja lasteaia õpetajaid, et nad teaksid, kuidas ennetada kiusamist ja lahendada probleeme.
-
Kiusamise puhul pole küsimus halbades lastes vaid halbades käitumismudelites. Projekt keskendub kogu lasterühmale tervikuna.
-
Projekt toetub järgmistele põhiväärtustele:
Sallivus.Näha ja aktsepteerida kogu lasterühmas mitmekesisust, kohelda üksteist võrdsena, mitmekesisus on nii lapse kui ka rühma tugevdaja.
Austus. Suhtuda jaatavalt ja hoolivalt rühma kõigisse lastesse, olla kõigi hea sõber, mitmekesisuse omaksvõtmine, teiste erinevuste ja kommete austamine.
Hoolivus. Näidata üles huvi, osavõtlikkust, muret ja abivalmidust kõigi laste vastu.Julgus. Jääda endale kindlaks ja seada oma piirid; välja astuda, nähes lapsi teiste piire rikkumas; olla julge ja hea sõber, kes soovib ja on valmis tegutsema õigluse vastu.
-
Tähtis on, et laste vahel tekiks üksteist arvestav ja kaasav kultuur. Lasteaias loodud head suhted laste vahel peaksid kanduma koolikeskkonda. Lasteaiast kooli minnes peaks lastel olema pagas, mille abil saada hakkama erinevate sotsiaalsete suhetega koolis.
-
Allikas: MTÜ Eesti Lastekaitse Liit
