Statistikaameti andmetel tõusid hinnad jaanuaris kuuga 0,7 protsenti ning eelmise aasta jaanuariga võrreldes 4,5 protsenti. Eurotsoonis ulatus aastane hinnatõus sarnaselt detsembriga 2,7 protsendini. Peamiselt on inflatsiooni kiirenemise põhjuseks suurenenud eluasemekulud.
Eluasemekulude kasv oli omakorda valdavalt seotud kütuste kõrgete hindadega välisturgudel. Seetõttu on gaasi sisseostuhinnad tõusnud, mis mõjutas omakorda maagaasi ja sellest toodetava kaugkütte hindu. Elektri hinnamuutuse põhjuseks on taastuvenergia- ja võrgutasude tõus. Tallinna müügimaksu kaotamine ei toonud jaanuaris kaasa nähtavat hindade langust.
Lisaks avaldasid inflatsioonile mõju aasta algusele iseloomulik hindade ülevaatamine kaupmeeste poolt ja mootorikütuse kallinemine, kus oma osa oli euro mõningasel odavnemisel. Toiduhindadest muutusid peamiselt aiasaaduste ja lihatoodete hinnad. Kuna välisturgudel on lihatoodete hinnad endiselt kõrged, siis kajastub see ka Eestis. Seda kompenseerisid osaliselt riiete hooajalised allahindlused, mis olid veidi suuremad kui aasta tagasi.
Jaanuarikuine inflatsioon ületab veidi rahandusministeeriumi möödunud aasta suvist prognoosi just kütuste ja eluasemekulutuste eeldatust kõrgemate hindade tõttu. Järgnevatel kuudel võib oodata inflatsiooni pidurdumist peamiselt seetõttu, et varasem kiire toiduhinna tõus jääb aasta taha ja seega võrdlusest välja. Kui aasta tagasi moodustas kallinenud toit ligi poole inflatsioonist, siis praeguseks on selle osakaal alanenud viiendikuni ning lähikuudel väheneb veel.
Kristjan Pungas,
rahandusministeeriumi makromajanduspoliitika osakonna analüütik
