Avalikud teenused ja elutähtsad teenused on kaks eri asja. Tihti osutavad elutähtsaid teenuseid hoopis erasektori ettevõtted. Kui päästeteenus on avalik teenus, siis toidupoe pidamine on erateenus. Elutähtsad on mõlemad.
Liberaalne maailmavaade ei luba seada erasektorile erilisi piiranguid. Sellega aga kaob riigil kui rahva esindajal ka võimalus mõjutada elutähtsate teenuste osutamist.
Niikaua, kuni erasektor käitub kenasti, on kõik vahva. Firmade omanikud on ju ka inimesed, saavad aru, hoolivad firma mainest ja nii edasi. Nii me loodame, et praegu käitub ka Swedbank Virtsu (ja teiste) sularahaautomaatide puhul. Tegelikult on aga nii, et erasektor on eraomandis ja me ei saa loota, et erafirma käitub igal juhul meie arust vajalikul viisil. Me ei saa ka ette heita erasektorile, et too on vaid kasumi peal väljas. Ongi ju. Tihtilugu lubab erasektor, tunnetades oma seotust ühiskonnaga, endale ühes tegevuses kahju, et saada üldise positiivse maine arvel kusagilt mujalt rohkem kasu. Aga me ei saa sellist käitumist erasektori firmalt nõuda.
Riik ehk siis ühiskond saab muidugi nõuda erasektorilt igasuguseid asju – kirjutada seadusesse nõudeid ja nõuda neist kinnipidamist. Eriti tugevalt on reguleeritud sellised valdkonnad, kus valitseb monopol või vaba konkurents on muul moel häiritud: näiteks vesi, gaas, elekter jms.
Pangateenuses valitseb vaba konkurents. Kui turul olevatest konkurentidest ei taha keegi pakkuda sularaha kättesaamise teenust Virtsus, siis jääbki teenus ära. Asemele tuleb hoopis näiteks tarbijate ühistu poolt pakutav võimalus võtta sularaha välja poe kassast, mille eest aga kooritakse hingehinda. Teenus nagu on, aga maal elamine läheb veelgi kallimaks.
Nii käivad asjad siis, kui riik ei sekku erasektori poolt osutatavate elutähtsate teenuste osutamisse. Kui erasektor ei taha üldse teenust osutada või osutab seda liiga kallilt, aga samas on tegemist elutähtsa teenusega, siis kas osutab või ostab seda avalik sektor – ehk siis makstakse teenus maksumaksja rahast kinni. Kui ikka keegi poodi pidada ei taha ja poodi on väga vaja, siis lõpuks peab poodi pidama kohalik vald. Ja selleks peab vallal ka raha olema.
Pangaautomaatide hooldus ja nende ülalpidamine ei ole tõesti nii kallid, kui see praegu välja käiakse. Küsimus on aga hoopis selles, et kas meie (riik) sunnime erafirmat tegema seda, mida ta ei taha, või maksame selle kinni, nii et ta tahaks.
Mul ajab praegu käiv diskussioon kopsu üle maksa. Suuremalt jaolt on tegemist silmakirjaliku näpuviibutusega pankade suunas, muud midagi. „…olge head, leppige kokku, Virtus rahvas tahab ka…“. Tegelikult on regionaalpoliitika Eesti riigis praktiliselt olematu. Tegelikult ei kavatse (ega ka saa) keegi sundida ühtegi panka milleski kokku leppima ega ka Virtsus automaati pidama. Meie suurepärase majandusvabaduse tingimustes ei tule ju kõne alla, et igale pangale pannakse peale kohustus pidada üleval mingit kindlat automaatide võrgustikku. Kui aga maksumaksja raha ei ole (sest makse ei korjata) või ei jagu seda sinna, kuhu vaja (avalikule teenusele maapiirkondades) või peetakse selle kasutamist ebaotstarbekaks (maapiirkondade teenused) – siis ongi kõik kohad halisemist täis, aga tegelikult midagi ette ei võeta.
Ma võin teile ütelda, miks Swedbank Virtsus enam automaati ei pea ja miks ta teiste pankadega koostööle ei lähe, et ühiselt automaatide võrgustikku ülal pidada. Ta ei taha.
Ma võin ka ütelda teile, mis sellest teemast saab – mitte midagi ei saa. Praeguse valitsuse korral mingit süstemaatilist sundi ega suunamist ei rakendata ja omavalitsustele selliste teenuse kinnimaksmiseks raha juurde ei anta.
Omavalitsustele antakse raha juurde näpuotsaga enne valimisi. Sellest rahast piisab, et saada hääli, aga ei jätku, et korvata vahepeal sündinud kahju elukeskkonnale. Heal juhul, selleks, et lihtrahval oleks põhjus tänulik olla, lepitakse kokku Virtsu automaadi säilimises. Panga jaoks on ju tegemist väikese lisakuluga.
Küsimus ei ole aga Virtsu automaadis. Küsimus on selles, kas riigis valitsev süsteem toetab elu säilimist väljaspool suurlinnu või ei toeta. Praegu valitsev süsteem ei toeta. Süüdi ei ole Swedbank. Tema teeb vaid seda, mida üks erafirma ikka teeb – maksimeerib kasumit.
Neeme Suur,
riigikogu liige
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/paul-eerik-rummo-vene-erakond-ja-sotsid-tegelevad-uhiskonna-lohestamisega.d?id=63875168
tundub riigikogu liikme jaoks täitsa jõukohane teema olevat
paistab et artikli korjutaja ei näe samuti metsas puid vaid näeb ühte puud mis on talle silme alla pandud. Asi ei ole antud juhul mitte kasumlikus ATM masina suhtes, vaid kasumlikus pangaterminalide suhtes. Mida maal kõige vähem leidub? pangaterminale. Miks? aga sellepärast et maal kasutatakse sularaha. Mis on pangale kasulik? See kui inimesed kasutavad pangaterminale. Ehk siis jõuame metsani. Tegelik põhjus ongi selles et inimesed teevad pangale liiga vähe kasuliku kasumit. ATM seda ei võimalda, sest iga üks kes natukenegi loogiliselt mõtleb, saab aru et bussi kasutamine (isegi kaks korda kuus) on kahjulikum kui ATM masina ülevalpidamine. Miks? küsite, aga… Loe rohkem »
on sotsidel riigikogus käed jalad tööd täis, niimet urve palo võttis 2,5 nädalaks ennast riigikogust priiks ja läks välismaale sellest jamast puhkama, ainult, et riigikogulasel pole puhkust ette nähtud. ta kui tahab riigikogu tööst eemale jääda peab kirjutama avalduse tasust loobumise kohta selleks perioodiks. palo kirjutas aga avalduse 3 päeva peale ja laseb raha eest luuslanki pea 2 ja pool nädalat. nagu näha selliste #probleemide#lahendamisega saate seal hästi hakkama
kui riik sunnib inimesi ise sunniviisiliselt maksma raha pensionifondidesse ja “pankadel” on sisuliselt käes ilma intressita maksmise kohustuseta rahavoog, siis riigil ei oleks raske neid panku väheke surkida ja nõuda kommipaberi lõhna raha eest sularahaautomaate!!!
kahjuks on Eesti poliitikud suuremas osas kelgunöörid või huvigruppide otsesed väljundid ja see on kahjuks ka rahva loll valimisõiguse realiseerimine:( tuleb mõelda oma valikute tegemisel tagajärgedele ning äkki hakkab midagi muutuma.
Margeti kriitikaga nõus 🙂 Tõesti sarnanes mu kirjutis liialt kurjale irisemisele, konstruktiivse lähenemise asemel. Kirjutasin talle ka pikema vastuse oma blogisse. Ivari jutuga samuti nõus. Ainult, et – nagu ka ise näed, siis ei ole ma püüdnudki õigustada valitsuse arusaamu, pigem vastupidi. Seda ei saa ka öelda, et sotsid häält ei tee. Aasta otsa on käinud riigikogus sõda erinevate avalike teenuste pärast – kasvõi seesama PPA ja PA lõpliku tsentraliseerimise teema, needsamad päästekomandod ja postkontorid, omavalitsuste rahastamine, esmatasandi arstiabi jms. Kuid jah, need valitsuse arusaamaad on moodustanud küllaltki püsiva müüri, millest läbimurdmine on ostunud vägagi keeruliseks. Siin on tõesti vaja… Loe rohkem »
pank võtab iga liigutuse ehk operatsiooni eest 2% , kes on selle liigkasu % kokku leppinud? see panga sunnismaisus ja põhjendamata kasum, sest pank ei avalda oma kulutuste eelarvet ja seega on võimatu kontrollida neid pealesunnitud teenuse tariife. 750 miljardit viidi eesti riigist välja riigile , ehk meie ühisesse rahakotti, kopikatki maksmata. elame hullemal ajal kui oli teoorjus
Vaidlen sellele kohale vastu: “Tegelikult ei kavatse (ega ka saa) keegi sundida ühtegi panka milleski kokku leppima ega ka Virtsus automaati pidama. Meie suurepärase majandusvabaduse tingimustes ei tule ju kõne alla, et igale pangale pannakse peale kohustus pidada üleval mingit kindlat automaatide võrgustikku.” Saab küll nii-öelda sundida, aga mitte sunduslikult, vaid kokku leppides. Riik korjab makse, mis on mõeldud saja asja jaoks, sealhulgas selleks, et toetada neid valdkondi, mis ilma abita hakkama ei saa. Näiteks toetatakse bussiliiklust, makstes dotatsiooni erafirmadele, kes sõidavad vähekasumlikes maapiirkondades. Dotatsiooni makstakse ka reisiparvlaevaliikluseks, sest kui erafirmad küsiks reisijatelt sellist hinda, mis liikluse võimaldamise kulu tasa… Loe rohkem »
Kui nüüd vaadata seda püssi ja õpetajate asja, siis kaitsekulude 2%-ni viimine oli vist sellest, et NATO kaudu oli teada, et USA võib oma väed Euroopast täielikult uue doktriini järgi välja viia. Sellest Obama ideest hakati selgelt rääkima vist 2 kuud tagasi, kuid valitsusel oli see kindlasti teada.
Ma ei usu, et õpetajate palku pahatahtlikult all hoitakse, lihtsalt koolireformi käigus jääb õpetajate töökohti vähemaks ja sama palgafondiga tõuseb palk kindlasti vähemalt 20%. Sama skeem on ju ka haldusreformi pidurdamise taga, et enne Avaliku Teenistuse Seadust muuta, et mitte liitumise riigipoolsest toest ca 60% koondamishüvitisena maksta.
milles inimese tarkus sinu arust avaldub, kas lollis lobas?
Oo jaa, nii tühja juttu on kurb kuulda ühe targa inimese suust. Kui on kops üle maksa, siis tasub ka enam tegutseda, mitte kiruda süsteemi, mille osa ise oled.