Nõva vallavanem kavatseb veebruaris volikogu ette minna plaaniga luua Nõvale lasteaed–põhikool, mille 3. kooliastmes hakkaksid õppima ka sanatoorset ravi vajavad lapsed.
„Eelnõu on töös,” ütles vallavanem Aldo Tamm.
Jätkusuutlikkuse piiri ületanud Nõva kool on aastaid otsinud ellujäämisvõimalusi. Kaalutud on orbudekodu, keelekümblust, spordikallakut jms.
Viimased paar–kolm aastat on aidanud üle elada endise vallavanema Kalle Saare eestvõttel loodud riigirahastusel õpilaskodu, kuhu laenati lapsi nii Tallinnast ja Harjumaalt kui ka Haapsalust.
Uuel vallavanemal on kava õpilaskodu laiendada, aga mitte ainult sotsiaalsete probleemidega laste arvel nagu seni, vaid tuua juurde sanatoorset ravi vajavaid kopsu– ja hingamisteede probleemidega lapsi.
„Potentsiaalselt võiks sügisest õppida Nõva kooli 3. kooliastmes 20–30 hingamisteede probleemidega Tallinna last,” ütles vallavanem. Töö jätkub ka sotsiaalsete probleemidega laste suunal.
Kui plaan läheb õnneks, on vallal korrusmaja ühes trepikojas viis potentsiaalset korterit, kuhu praegu ühes korteris tegutsev õpilaskodu laieneks.
„Kaks valla korterit on reservis, üks vajab tõsisemat remonti, teine pisemat,” rääkis Tamm. Samas trepikojas on veel kaks korterit müüa, nii et vald võiks need õpilaskodu tarvis ära osta.
Vallavanem on mõelnud ka õpilaskodu juures töötava arsti või õe vajadusele. Ta peab selle korraldamist reaalseks ja kogukonna meditsiiniteenindust toetavaks.
Ettevalmistused käivad
Aldo Tamme sõnul ei pruugi kooli põhjalik ümberkorraldamise plaan käiku minna just selle aasta sügisel, vaid hiljem, aga sellesuunaline töö käib juba mõnda aega. Läbirääkimisi Tallinnaga peetakse aselinnapeade tasandil ja linnapeale saadetud pöördumise põhjal. Pealinnas ollakse huvitatud Nõva kandi värskest õhust ja rahulikust keskkonnast.
„Nõval on võrratu koolimaja, õpetajad on olemas. Patt oleks seda kõike jätta,” põhjendas vallavanem oma sihikindlat võitlust põhikooli eest.
Lasteaia asutamise plaan on aga kindlam. Seni Nõval lasteaeda ei olegi, tegutsenud on laste päevahoid, kus käib regulaarselt kaheksa last.
Päevahoid on juba üle aasta tegutsenud kooliga ühe katuse all, nüüd tuleb see ka lasteaiana vormistada, rääkis vallavanem. Lasteaiateenust loodab ta edaspidi hakata pakkuma ka suvitajatele.
„See on tore, kui mõeldakse. See näitab, kui oluline on kool kogukonnale,” ütles maavalitsuse haridus– ja sotsiaalosakonna juhataja asetäitja Anneli Vaarpuu.
Kuigi Nõva on ainus maismaakool Eestis, kes saab saarelise asendi lisaraha, on selge, et oma lastega edaspidi enam välja ei vea.
Praegu õpib Nõva 7.–9. klassis kokku kümme last, kellest kuus on õpilaskodu lapsed.
Seda on kolm korda vähem, kui on riik kehtestanud põhikooli jätkusuutlikkuse piiriks, mis on 30 last 3. kooliastmes. See tähendab vähemalt kümmet last klassis.
Veebruaris volikogu ette
Laste vähenemine aga jätkub. Kooli suurim klass on tänavu lõpetav 9. klass, kus õpib viis last. Prognoosi järgi on 2012. aasta sügisel 3. kooliastmes 8 last, 2013. aasta sügisel 6 ja 2014. aasta sügisel 5 last.
Plaaniga kooli staatust muuta läheb vallavanem volikogu ette 17. veebruaril, et enne 1. märtsi oleks muudatused teada. Enne seda arutab asja ka kooli hoolekogu.
Anneli Vaarpuu sõnul oleks kõiki asjaolusid arvestades siiski mõistlikum, kui Nõva jätkaks lasteaia–algkoolina. Lähimad põhikoolid jäävad 20–30 km kaugusele Orule, Noarootsi ja Harju–Ristile.
Maakonna kümnest põhikoolist tegutseb alla jätkusuutlikkuse piiri praegu seitse.
Omadega tulevad välja Palivere, Ridala ja ka Virtsu, keda lahutab 30 õpilasest üks laps.
hoolekogu liikmete lapsed õpivad mujal koolis,mida nad seal veel arutavad