Tervishoiuteenuste kvaliteedist ja korraldusest rääkides on viimane sõna alati jäänud tervishoiukorraldajatele haiglates või asutustes, mitte patsientidele. Eesti tervishoid on seni veel asutuse- ja teenusekeskne. Patsiendid ja nende lähedased jäetakse sageli justkui kõrvalseisjaks, kellel tuleb eelkõige endal pingutada, et nende jaoks olulist infot hankida ning elukorralduse muutustega toime tulla.
Ühiskond ootab aga juba ammu suhtumise ja hoiakute muutumist. Tänapäevane ja euroopalik tervishoid on patsiendikeskne, mis tähendab inimesele vajaliku info kättesaadavaks tegemist, piisavat selgitustööd, patsiendi kaasamist ja tema kui esmaselt huvitatud isiku aktiivset panust oma tervise hoidmiseks, säilitamiseks ja parandamiseks.
Õe roll kasvab
Õed ei ole tervishoius enam ammu arsti abilise rollis, meie ülesanne on näha ja nõustada patsienti tervikuna, mitte keskenduda üksnes teatud haigusest tingitud kaebustele. Õendus on läbinisti patsiendikeskne valdkond. Selleks, et kogu tervishoiu hoiakud muutuksid asutusekesksest patsiendikeskseks, koostas laiapõhjaline töörühm Eesti Õdede Liidu ja Eesti Ämmaemandate Ühingu eestvedamisel Eesti õenduse ja ämmaemanduse arengustrateegia 2011-2020, mis kannab pealkirja “Kaheksa sammu inimese tervise heaks”. See strateegia suunab esmakordselt Eesti tervishoius fookuse patsiendile ning dokument on läbinisti üles ehitatud patsiendi- ja perekeskselt.
Miks õed ja ämmaemandad tervishoiu hoiakute muutmisel initsiatiivi on haaranud? Põhjus on lihtne, just õed ja ämmaemandad suhtlevad patsientidega kõige rohkem ning nende tegevusest, koostööst nii arstide kui ka patsiendi ning tema perekonnaga sõltub paljustki patsiendi paranemine ja täisväärtuslik elu ka neil juhtudel, kui haigus saadab patsienti kogu elu. Arstid määravad ravi, kuid hoolitsus patsiendi eest ja nõustamine on ja jääb õdede õlule.
Meie eesmärk on muuta suhtumist kogu tervishoius, et õdede, ämmaemandate ja loodetavasti ka arstide suhted patsientidega tugineksid vastastikusele lugupidamisele ja professionaalsusele, et patsiendiga tegeldes arvestataks tema individuaalseid vajadusi ja iseseisvust ning ravisse ja hooldusesse kaasataks patsiendi soovil tema lähedasi.
Õdedel on tervishoiuteenuste osutamisel järjest rohkem ülesandeid ja vastutust ning tervishoiuteenuste kättesaadavus sõltub samuti üha rohkem õdedest. Patsient puutubki terviseabi saamisel järjest sagedamini kokku just õdedega. Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa tellitud Saar Polli uuringust „Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2011“ tuli välja, et pereõega jäi rahule kõige suurem hulk vastajaid. 50 protsenti vastanutest jäi pereõega väga rahule, 46 protsenti jäi üldiselt rahule.
Teadlikkus parandab tervist
Patsiendid hindavad õdesid kõrgelt ja seetõttu tunneb ka Eesti Õdede Liit vastutust selle eest, et inimeste terviseteadlikkus suureneks ning tervisenõuanded oleksid inimestele ka tegelikult kättesaadavad.
Suhtumises on vaja muutust. Hea tervis – mitte ainult iseenda, vaid kogu rahva hea tervis – on väärtus, millesse on väga kasulik ja vajalik investeerida, mitte tüütu lisakulu, millest võimalusel mööda hiilida. Eesti tervishoiu ja terviseennetuse rahastamine on lähtunud kokkuhoiuprintsiibist, mis kajastub nii pikkades ravijärjekordades, tervishoiutöötajate ülekoormuses, vastutusele ja koormusele kõigiti alla jäävates palkades kui ka töötajate väljavoolus. Õed ei saa muuta tervise rahastamist, küll aga soovime eeskujuna näidata, et avatud suhtumisega saab patsiente ka tegelikult aidata.
Terviseedendus ja info jagamine erinevate haigustega toimetuleku kohta on rahastamisest tingitult kampaaniapõhine ega arvesta piisavalt inimeste tegelikku infovajadust või selle personaalsuse astet. Nii nagu kehakaalu tervislikes piirides hoidmiseks või sinna langetamiseks on kasulik teada oma tegelikku kaalu ning pikkust ja vanust arvestades soovitavat kaalu, on ka vererõhu ja kolesterooli soovitud piirides hoidmiseks vajalik teada oma tegelikke näitajaid. Suuremates linnades on info kättesaadavus ja ka juurdepääs nõustamisele oluliselt parem kui mujal Eestis.
Seetõttu on Eesti Õdede Liit otsustanud 2012. aastal alustada teabepäevade korraldamist maakonnakeskustes, et vastavalt hooajalistele haigustele ning piirkonna vajadustele jagada inimestele infot, mis aitab haigusi ennetada, nendega toime tulla ning vaevusi leevendada. Esimene tervisepäev toimub jaanuari lõpus Valgas, teemaks on südametervis ja südame veresoonkonna haiguste ennetamine ning osalejad saavad lasta oma tervisenäitajaid (veresuhkur, kolesterool, vererõhk, keha rasvasisaldus) mõõta.
Eesti Õdede Liit võtab ette samme, et muuta meie tervishoid patsiendikesksemaks ning inimeste teadlikkust tõsta. Paraku ei jõua õed oma vabatahtliku ühendusega igale poole. Sellepärast tee vähemalt üks samm oma tervise heaks Sina ise, hea lugeja. Sinu samm, olgu suur või väike, tähendagu see mõnest kahjulikust harjumusest loobumist või tervisespordi harrastamist, on ülimalt oluline kogu meie rahva tervise jaoks. Sest tervis on jätkuvalt meie suurim vara, olgu meil finantskriis või mitte.
Ester Pruuden,
Eesti Õdede Liidu president
