0

Kultuuritegijate valimine oli varasemast keerulisem

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Kultuuritegija 2011 preemia saaja - Haapsalu gümnaasiumi muusikateater. Foto: Arvo Tarmula
Kultuuritegija 2011 preemia saaja - Haapsalu gümnaasiumi muusikateater. Foto: Arvo Tarmula

Kandidaatide rohkus pani Kultuurkapitali Läänemaa ekspertgrupi raske valiku ette läinud aasta parimate kultuuritegijate valimisel.

Ekspertgrupi kontaktisiku Marju Viitmaa sõnul esitati tänavu Kultuuritegija 2011 nimetusele ja sellega kaasnevale preemiale 39 kandidaati. Seda on ligi poole rohkem kui mullu.

Kandidaatide rohkuse tõttu andis ekspertgrupp sel korral välja ka tavapärasest rohkem preemiaid. Kui läinud aastal sai tiitli ja preemia 17 inimest, siis tänavu 22.

Kandidaate esitasid nii omavalitsused, koolid, organisatsioonid, kollektiivid kui ka eraisikud. Ekspertgrupi liikme Krista Kumbergi sõnul olid kõik kandidaadid väärikad ja tiitliväärilised inimesed.

Ta lisas, et tegevusalade kaupa vaadates on tunnustused üsna proportsioonis — tunnustatud on kirjanduse, laulu, teatri, rahvatantsu ja rahvakultuuri edendajaid. „Maakonna puhul usaldasime väga palju esitajaid, sest kohalikud on need, kes märkavad,” rääkis Kumberg.

„See on tore, et inimesi enda ümber on hakatud märkama,” ütles Marju Viitmaa. Ta tõdes, et teisest küljest teeb see komisjoni töö keerulisemaks, sest raske on otsustada, kellele preemia anda ja keda sel korral ilma jätta. „Valiku tegemine oli ekspertgrupil mitme tunni töö, kõik kandidaadid arutati põhjalikult läbi,” rääkis Viitmaa. „Südamest on kahju, et mõni inimene jääb sellepärast ilma, et on palju häid ja andekaid inimesi,” ütles ekspertgrupi liige Krista Kumberg.

Kumberg ja Viitmaa selgitasid, et pingerea tegemisel arvestati ka kandidaadi varasemaid preemiaid. „Mõni kollektiiv või inimene on nii mõnusalt tubli, et korjab preemia igal aastal. Teine mõtleb aga kõrval, et mis ma ikka pingutan, kui ma ju ei saa,” rääkis Kumberg.

Samuti jälgis ekspertgrupp kandidaate vaagides, et kui preemia saatmiseks esitati nii kollektiiv kui ka juhendajad, eelistati kollektiivi. „Ilma kollektiivi panuseta pole ka eestvedajal midagi teha,” selgitas Kumberg.

Kultuuritegija 2011 tiitliga kaasneb 320 euro suurune preemia. Maakonna kultuuritegijaid tunnustatakse Läänemaa taidlejate aasta suurüritusel vähegiviitsijate päeval 27. jaanuaril.

Esimest korda antakse vähegiviitsijate päeval tänukirjad kultuuri toetanud ettevõtetele.

Marju Viitmaa sõnul pole alati tegemist rahalise toetusega. Ta tõi näiteks Salong Plusi, kes on omal kulul teinud soengud ja meigi Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi ürituste tarbeks.

„Vahel on selline toetus, samuti märkamine ja kaasamine rahast vajalikumgi,” ütles Viitmaa.

 

Läänemaa kultuuritegijad 2011

* Haapsalu gümnaasiumi muusikateater muusikali „Kinni lä’ete teie” lavaletoomise eest
* Aarne Õunapuu puhkpillimuusika edendamise eest Läänemaal
* Jarmo Karing kaasaegse tantsu festivali „Uus tants 10” ja loominguliste noorte kokkusaamise LONKS korraldamise eest
* Tiit Maivel abi eest kultuuriürituste heli– ja valgustehnilisel nõustamisel ja korraldamisel
* Tütarlastekoor Canzone eduka esinemise eest Itaalias rahvusvahelisel koorifestivalil
* Siiri Reimann raamatu „Haapsalu rätt” koostamise eest
* Aime Edasi raamatu „Haapsalu rätt” koostamise eest
* Aidi Vallik raamatu „Mina, kana, lehm ja kratt“ väljaandmise eest
* Lääne maakonna keskraamatukogu raamatuketi korraldamise, raamatu „Lugejale avatud. Haapsalu raamatukogu rahvas meenutab” väljaandmise eest
* Laulustuudio DO–RE–MI eduka esinemise eest Krakovis II rahvusvahelisel koorifestivalil
* Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi filmiprojekt eduka osalemise eest Läänemaa 6. noorte filmikonkursil
* Astrid Bork rahvatantsu ja kultuurielu edendamise eest Lihulas
* Margus Kasterpalu teatrielu edendamise eest Saueaugu teatritalus
* Mirje Sims tegevuse eest Haapsalu käsitööseltsis
* Noarootsi neiduderühm eduka esinemise eest noortefestivalil Küprosel
* Varje Paaliste rahvatantsu ja kultuurielu edendamise eest
* Õnne Pool kultuurielu edendamise eest Oru vallas
* Mairi Grossfeldt loominguliste noorte kokkusaamise LONKS korraldamise eest, noortega töö eest T–Stuudios
* EELK Lääne–Nigula kogudus muusikalise töö eest Lääne–Nigula koguduses
* Kaja Avila koorimuusika edendamise eest
* Imbi Mäepere rahvatantsu edendamise eest
* Kristina Rajando Vormsi kultuuripärandi uurimise ja taaselustamise eest

Kultuuri toetavad ettevõtted: Est–Trans Kaubaveod, Salong Plus, Autel Büroo OÜ, TÜ Jalukse Kauplus, Maivel OÜ, Matsalu Rahvuspark, Terra Maritima ja OÜ Aardemaa (Kastani pood).

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz