0

Hardo Pajula: Maailma majandus seisab surutise serval

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

 

SEB värske prognoos on maailma majanduse kasvuväljavaadete osas pessimistlikum kui kolm kuud tagasi, näitab täna Stockholmis avaldatud SEB kvartaalne Põhjariikide majandusülevaade (Nordic Outlook). Maailma majanduse järgmise aasta kasvutempo prognoos hinnati 3,5%-lt alla 3,2%-ni. 

Suurimaks probleemiks peetakse endiselt ebakindlust ja usaldamatust.  Järelevalveorganite kehtestatud senisest oluliselt rangemad kapitalinõuded sunnivad panku müüma aktsiaid või vähendama oma laenuportfelle. Laenukraanide koomale keeramine pidurdab aga omakorda majanduskasvu ja halvendab pankade varade turuväärtust.

Eurotsooni võlakriis avaldab maailma majandusele üha suuremat mõju. Põhiprobleemiks on jätkuvalt ühise rahasüsteemi kokkusobimatus poliitilise killustatusega ja eurotsooni ühishuvide eest seisvate institutsioonide nõrkusega. Kriisi kistud ääremaade riiklikud kokkuhoiuprogrammid ei ole tõstnud usaldust nende valitsuste suhtes, sest võlausaldajad kahtlevad viimaste võimes võetud kursil püsida. Saksamaa poliitiline ladvik ei ole aga omakorda valmis ääremaade valitsuste võlgasid tagama enne, kui need on end praeguste kokkuhoiumeetmete ja reformidega pikemaks ajaks usaldusväärselt sidunud. 

Euroopa Keskpank peab oma tähtsaimaks ülesandeks hinnastabiilsuse tagamist ning seisab kangekaeliselt vastu katsetele kaasata teda kõrgete laenamiskuludega võitlevate valitsuste rahastamisse. Esialgu pole tõenäoline ka see, et finantsstabiilsuse eest vastutavad ametkonnad lõdvendaksid kommertspankade kapitali adekvaatsuse nõudeid, mis võivad lähitulevikus viia ohtliku krediidikitsikuseni, ja seda just niigi nadis seisus olevates ääremaades.

 

Eesti väljavaated sõltuvad ekspordipartneritest

Eesti majandusprognoosi koostamisel peame vaatama kõigepealt, millised on Euroopa suurte majanduste ning meie ekspordipartnerite väljavaated. SEB tõmbas järgmise aasta Saksamaa majanduse kasvuprognoosi alla 0,4%-ni (augustis oli see veel 1,3%) ja näeb ette eurotsooni majandussurutist (selle kasvuprognoos langes augusti 1,0%-lt negatiivse 0,4%-ni).  Rahvusvahelise majanduskliima halvenemine mõjutab omakorda ekspordist sõltuvat Rootsi majandust, mille järgmise aasta kasvuprognoos langes juba 0,7%-ni (augustis oli see 1,4% ja mais veel koguni 2,6%). Rootsi valitsuse suhteliselt hea rahandusseis võimaldab sel tagasilööki ergutava eelarvepoliitikaga veidi pehmendada, ent tegelikkuses võib kasvutempo paraku veel rohkemgi kukkuda.  Seda eriti juhul kui eelseisval kinnisvarahindade langusel on ülejäänud majandusele esialgselt arvatust ulatuslikum mõju. Ametliku statistika järgi on kinnisvarahindade kasv tänaseks peatunud ja SEB põhistsenaariumi ootab neid ees keskmiselt 10-15% alanemine. Paraku näitab aga teiste riikide kogemus, et kui majade ja korterite hinnad kord langema hakkavad, kipuvad nad siiski rohkem kukkuma kui 15%.

Balti riikide järgmise aasta majanduskasvu prognoos langes augusti 3,7%-lt 2,5%-ni.  Ekspordibuum on selleks korraks küll läbi saamas, et aga tsüklitundlikud sektorid on eelmisest kokkutõmbumisest veel taastumata, ei ole vähemasti seal uue ulatusliku tagasilöögi oht enam nii suur, mistõttu kõigil kolmel riigil õnnestub 2012. aastal majanduslangust vältida. Mis puutub Eesti majandusse, siis selle järgmise aasta kasvuprognoos langes 2%-le (augustis oli see 3,5%), inflatsioonimäär tõusis aga 4%-le (mais 3,5%).

 

Hardo Pajula, SEB Panga ökonomist

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz