Sügis algas poliitmaastikul suure konfliktiga, põhjuseks valitsuse kava võtta töötu- ja haigekassa reservid riigikassasse. Valitsus soovib nimelt kasutada neid riigi rahapuuduse leevendamiseks, kuna eelarves on tulusid vähem kui kulusid.
Ametiühingud ja tööandjad, kes koos valitsusega töötukassa nõukogus otsustavad töötuskindlustuse rahastamise ja tööturupoliitika üle, olid kindlalt selle kava vastu. Puudub ju vettpidav garantii, et valitsus reservidega mõistlikult ümber käiks ja abivajajad tulevikus hätta ei jääks.
Lisaks soovib valitsus reservide suurendamiseks hoida põhjendamatult kõrgel töötuskindlustusmakset. Selle langetamine jätaks töötajatele ja tööandjatele järgmisel aastal kätte vähemalt 60 miljonit eurot, millega parandada toimetulekut ning elavdada majandust.
Miks vaevleb riik rahapuuduses?
Valitsus on püüdnud avalikus arutelus täielikult maha vaikida põhjuseid, miks oma eelarvepoliitikat teistelegi eeskujuks pakkuv Eesti on üldse sattunud olukorda, kus ei jätku raha kavandatud kulutusteks. Riik on langetanud tulumaksu ning nüüd, kus madala tööhõive ja nõrga sisetarbimise tõttu laekub makse vähe, sirutab valitsus käe raha järele, mida töötajad ja tööandjad on kogunud hoopis teisel eesmärgil.
See on ebaõiglane töötajate suhtes, kes ei saa töötuskindlustusmakse tasumisest kõrvale hoida. Kuna valitsus vajab raha selliste kulude katteks, mida tehakse kogu ühiskonna huvides, peavad oma panuse andma eranditult kõik maksumaksjad, sh ühiskonna jõukaim kiht, kes töötuskindlustusmaksest vabastatud – tipp-poliitikud ja –ametnikud, ettevõtete juhid, dividendide saajad jt.
Et selgitada põhjuseid, miks on sotsiaalpartnerid valitsuse kava vastu ning et avaldada survet riigikogule, kelle võimuses on seaduseelnõu muuta, algatasid ametiühingud allkirjade kogumise kampaania lehel http://www.kaitseomaraha.ee.
Allkirjad kokkuleppe nimel
Ametiühingud mõistavad valitsuse keerulist olukorda ning vajadust lahendada riigi rahamured. Oleme aastaid rõhutanud vajadust suurendada riigi tulusid, mis võimaldaks rahastada kõiki vajalikke tegevusi.
Oma kampaaniaga kutsume inimesi andma allkirja, et öelda EI valitsuse jõupoliitikale, mis ootab sotsiaalpartneritelt vaid toetust ja kuulekat allumist kitsas ringis tehtud otsustele ega soovigi arvestada töötajate ja tööandjate seisukohtadega, mis erinevad valitsuse omadest.
Ning me ütleme ’EI’ jonnakale poliitikale, mis ei soovigi otsida kokkuleppeid, mis aitaksid taastada ühiskonna usaldust valitsuse suhtes ning lahendada riigis tekkinud rahanappuse probleemi.
Kelle huve me esindame?
Rahandusminister viskab meile nina peale argumenti, et ametiühingute väike liikmeskond ei anna meile õigust rääkida töötajate nimel. On ju selge, et kõigi palgatöötajate ühine huvi on teha tööd ja saada selle eest väärikat palka, samuti saada tööks vajalikku koolitust ning häda korral saada abi sotsiaalkindlustusest. Ja need huvid ei sõltu kuidagi ametiühingusse kuulumisest.
Valitsus on võtnud kombeks kuulata vaid neid seisukohti ja soovitusi, mis sobivad tema poliitikaga. Kuid tänapäeval ei saa töö- ja sotsiaalküsimustes ükski valitsus teha nägu, nagu oleks ta kõige paremini kursis tööelus toimuvaga ning ametiühingute ja tööandjate keskliidul puuduks pädevus ja õigus kaasa rääkida sotsiaal- ja rahanduspoliitika kujundamises. Sama demagoogiline oleks väita, et vaid 17% kõigi valimisõiguslike kodanike toetuse pälvinud Reformierakonnal ei ole õigust otsustada riigi poliitikat.
Sotsiaalpartnerlus tähendabki ju seda, et ametiühingud ja tööandjad toovad kahe suure ja olulise huvirühma esindajatena välja nende jaoks olulised probleemid, millele otsitakse kõiki osapooli rahuldavat lahendust läbirääkimiste tulemusel sündivates kokkulepetes.
Partnerlus mõnituste asemel
Partnerlus ja dialoog algavad valmisolekust kuulata ja mõista ka eriarvamusi, soovist jõuda kompromissideni, mis arvestavad ka teiste poolte huvidega ning tagavad valitsuse tegevusele ühiskonnas laialdase toetuse. Just nii käitus valitsus 10−12 aastat tagasi, kui valmistati ette suuri reforme sotsiaalkindlustuses.
Ametiühingud ja tööandjad on kogu sotsiaalkindlustusreservide tüli käigus taotlenud valitsusega kokkulepet. Töötukassas on tõepoolest täna piisavalt raha, et riik likviidsuskriisist välja aidata, ning ametiühingud ja tööandjad on selleks ka valmis. Seda aga tingimustel, mis on vastuvõetavad töötukassa kõigile osapooltele – ametiühingutele, tööandjatele ja valitsusele. Seda ettepanekut kutsumegi inimesi toetama aadressil http://www.kaitseomaraha.ee ning allkirju saab seal anda 31. oktoobrini.
Sotsiaalpartnerid vastutavad ühiskonna tasakaalu eest täpselt nii, nagu valitsus vastutab riigi jätkusuutliku rahastamise eest. Sotsiaalpartnerite pakutav lahendus probleemile ei too riigile ega maksumaksjale mingeid kaotusi, eriti kui kõrvutada seda valitsuse pakutud lahendusega ning sellega kaasnevate riskidega. Ametiühingute keskliit peab jätkuvalt võimalikuks ja vajalikuks lahendada küsimus demokraatlikul teel ning jääda ka kriitilistes küsimustes ustavaks kodanikuühiskonna ning kaasamispoliitika põhimõtetele.
Harri Taliga,
Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees
Minu tead oli Kats üksõhtu Ammas veel ennem seda ville. Sinusuguste pärast ongi see ajakiri siin surmakuulutuse leheks ilmselt kujunenud. Aga nagu riigikontroll täna ütles peab olema optimist asjad on veel rohkem peese minemas.
Mina kirjutasin siin mitteikalduse nime all ja see oli test kas läänemaal saab kommenteerimisest asja,st kas kommentaarile vastatakse teemapõhiselt või asutakse urgitsema kes sa siuke oled mis haridusega ,kes su sõbrad on jne.
Kats,mida sina sellest asjast arvad on oluline,mitte see mida sa teisest arvajast arvad.
põle ullu, vahetab nime ära ja paneb edasi. Ikka ju hea teada, mida üks tehnikumi lõpetanud keskerakondlasest magister maailma asjadest arvab. Grafomaane ongi viimasel ajal väheks jäänud.
Eks nüüd norisite ikaldust ja tulemus käes-ikaldus kommentaariumis,ometi mitu head teemat siin üleval.
Kõik tahavad siin Eestit edasi aidata,aga probleem pigem ,et keegi ei tea kuhu edasi tuleks minna.Näe variseb see lääne kapitalissimus ja heaoluühiskond me silme all praegu põrmu ja kisub meidki kaasa ,ilma et tast õieti osa oleks saanudki.Sotsialissimus ka ära proovitud-ei seda tühja ka tagasi tahaks..Rahva targemad pead mõelgu nüüd kiiresti mõni uus ism välja,et mõneks ajaks jälle rahu saaks ja eluga edasi minna.