Läänemaa omavalitsused on võimekuselt keskmiste seas
Läänemaa on omavalitsuste võimekuse uuringu järgi keskmiste seas või pisut tagapool, suuremate muudatustega tõusid esile Vormsi, Noarootsi, Nõva ja Lihula.
Läänemaa endine maavanem Neeme Suur ütles uuringut kommenteerides, et siinsed omavalitsused on palju investeerinud ja on laenanud, aga investeeringute mõju me veel ei näe ja see nihutab ka kohta pingereas tahapoole.
Ta tõi näiteks Lihula lasteaia, Risti spordihoone ja Haapsalu suured investeeringud; aga ka Kullamaa, kes on investeerinud oma elukeskkonda, kuid vald on jätkuvalt kesisel kohal. Positiivsem on nende valdade seis, kelle laenukoormus väiksem. Kui vallast on kadunud mõni suurem ettevõte nagu Hanilas, kajastub see ka languses pingereas, selgitas Suur.
Rahvaloendajaks oodatakse omakandis tuntud inimest
Rahvaloendajate konkursile on palju avaldusi tulnud Lihulast, Tuudilt, Taeblast ja Haapsalust, aga katmata või hõredad on hajaasustusega piirkonnad nagu Martna, Nõva, Oru, Variku ja Riguldi.
Turvalisuse pärast tahetakse, et rahvaloendaja on inimene, keda kohapeal tuntakse ja usaldatakse.
31. detsembrist 31. jaanuarini saab iga inimene ennast ise e–loendada. Selleks vajab ta ID–kaarti ja kaardilugejat.
Loendusajaks ilmub statistikaameti veebilehele spetsiaalne link. E–loendust ei tasu peljata, sest iga küsimuse juures on infonupp, millele klõpsates ilmub küsimuse kohta selgitus. Abi saab ka infotelefonilt.
Kui aga e–loendus on tegemata, ilmub varem või hiljem ukse taha rahvaloendaja. See võib juhtuda 16. veebruarist 31. märtsini seitse päeva nädalas kell 9–21. Oma tulekust loendaja ette ei teata.
Vööla ja Kudani inimesed päästsid kunagised rannalõukad
Kinnikasvava Vööla lahe äärsed elanikud avasid pääsu merele ja tahavad hävimisest päästa nii Vööla lahe kui ka läheduses asuva Kudani järve. Mõlemad on kunagised jäänukjärved ajast, mil Noarootsi oli veel saar.
Noarootsi vallas Hara ja Kudani külas asuv Vööla on 74 ha suurune rannikujärv, mis sattus ohtu 1970. aastail, mil sinna taheti rajada forellikasvandus. Lahest sai kinnine järv: pääs avamerele suleti valliga, mille peale ehitati tee, selgitas Vööla mere päästmise initsiatiivrühma eestvedaja Kalle Leet.
Kalad said hukka, aga vall jäi alles ja laht hakkas kinni kasvama, lõpuks ka haisema. Kohalikud ei saanud enam kala püüda ega seal oma paati hoida. Paar aastat tagasi merd päästma asunud Vööla ja Hara kandi elanikud lasid sel suvel avada truubid ja ehitada silla, et laht avada. Ehitus kestis kaks kuud, tuleval nädalal on plaan sild pidulikult avada.
Ehituseks eraldas 59 000 eurot keskkonnainvesteeringute keskus, 3000 euro suuruse omaosaluse maksid kohalikud ise. Igaüks andis, kes 100, kes 200 eurot, mõni ka rohkem, rääkis Leet.
Sillaehituse ja truupide avamisega pole kohalike tegevus veel lõppenud. See oli vaid esimene etapp, plaanis on ka teine ja kolmas, rääkis Leet.
Veel lehes:
• Maret Ani mängis Haapsalus, aga mitte tennist
• Kolledž läheb kompetentsikeskusega teisele ringile
• Maavalitsus lööb kaasa Harku–Lihula–Sindi 330 kV elektriliini kavandamises
• Lihulasse tuli suur lotovõit
