Tootsi Turvas taotleb keskkonnaametilt luba laiendada Niibis turbakaevandamise ala, sest praegu kasutada olev rabapind hakkab ammenduma.
Tehas saab Niibi rabast vaid viiendiku vajaminevast turbast, selgitas ettevõtte ressursijuht Tiit Saarmets. Osa turvast tuleb lähedal asuvast Tui rabast, kuid umbes 70% veetakse sisse Pärnu–, Harju– ja Raplamaalt. Praeguse kütusehinna tõttu muudab selline vedu tootmise kalliks ja konkurentsivõimetuks.
Tootsi Turvas soovib juurde saada 174 ha, aga seegi ei rahulda tehase vajadusi täiel määral. Niibi kaevandusala on praegu 238 ha.
Tootsi Turvas valmistab istikutele vajalikke segusid ligi 400 retsepti järgi ja ekspordib suurema osa toodangust.
Laienemise ohud: tuli, vesi, tolm
Raba laienemises Saarmets suuri ohte ei näe ja senine kaevandamine ei ole midagi halba teinud: kõik looduslikud rabajärved on heas korras ja veetase ei ole neis alanenud.
„Pigem näen ohtu, kui laiendust ei tule,” ütles Saarmets. Siis võib tehast ohustada sulgemine või toodangu ja töökohtade vähenemine.
Alar Valdmann keskkonnaametist nimetas ühe ohuna tulekahju, sest paaril korral on rabas tuli lahti läinud. See on aga kiiresti kustutatud ja suuremat kahju ei ole sündinud.
Suurem mure on kaevudega. Oru vallavanema Arno Kelniku sõnul on Salajõel kaks aastat kurdetud halba kaevuvett, kaevu omanik kahtlustab, et vee on rikkunud turba kaevandamine. Vald on nüüd koos keskkonnaametiga otsustanud taotleda Keskkonnainvesteeringute keskusest raha, et teha Salajõe karstialal terviklik põhjaveeuuring.
Salajõel talvel kaevust võetud proovis ei ole bioloogilisi laguaineid, küll on vees palju rauda. Suviti aga pidid veefiltrid kiiresti umbe minema, vahendas Kelnik ühe Salajõe elaniku muret.
Kelniku sõnul tekkis Salajõel lehtrisuudmesse, kus vesi kaob suurvee ajal maa alla, pehme turbatolmu moodi kiht, millel hakkasid juba taimed kasvama. Kevadine suurvesi tõmbas selle nüüd endaga maa alla kaasa.
Üks Nõmmküla elanik on kaevanud, et kaevuvesi on suvel madalaks läinud, ja seostab seda kaevandamisega.
Tolmu üle kohalikud ei kurda. „Tolmupilv on üleval, kui kaevandamist kaugelt vaadata, aga see hajub ära,” ütles Kelnik. Küll häirib valda tolmav rabatee. Sel aastal tegi vald 1,1 kilomeetril tolmutõrjet, „et päästa elanikke tolmuterrori eest”, aga see on Kelniku sõnul kallis.
Turbaveo tõttu sõidab kruusateel palju suuri veokeid, aga tee hooldamise on Tootsi Turvas nüüd enda peale võtnud.
Uus raba läheb kasutusse kõige varem 2013
Kaevandamise laiendusega seotud ohud selgitab välja keskkonnamõju hindamine, selle ettevalmistus käib.
Üks, millele keskkonnamõju hindamine vastuse peab andma, on küsimus, kas kaevandamine mõjutab ümbruskonna kaevude vett, ütles Alar Valdmann. Kogujakraavide kaudu jõuab raba kuivendusvesi lõpuks Riguldi ja Salajõkke.
Kui keskkonnamõju hindamine saab tulevaks kevadeks valmis, kulub veel aasta kaevandusala ettevalmistamiseks. Nii võiks kaevandamine alata aastal 2013, ütles Saarmets.
Laienduselt saab turvast varuda vähemalt 40 aastat. „Keegi meist ei tea, millised on inimkonna soovid nii kauges tulevikus,” lisas Saarmets.
Tootsi Turvas on vanast kaevandusalast korrastanud 139 ha. Sellest üks osa läheb kohalikule ettevõtjale jõhvika kasvatamiseks. Suur osa on taastatud nii, et kaevandatud alast saaks soo — selleks on külvatud turbasammalt. Osa rabast on korrastatud metsamaaks.
Niibi turvas toidab Euroopa aiataimi
Kaevandatavat turvast hakatakse kasutama aianduses kasvusubstraatide valmistamiseks ja kütteturbana energeetikas.
Tehas annab aasta ringi tööd 25 inimesele. Kaevandamisega hõivatud allrentnike kaudu saab tööd veel 20 inimest, hooajal lisanduvad õpilased. Peale selle teenindav personal: veoautojuhid, logistikud jts.
Saarmets toonitas, et Eestis on vaid mõned tehased, kus turvast kui maavara kohapeal väärindatakse.
„Oluline osa toodangust läheb eksporti, aga ka seda on vaja, sest kuidas muidu tasakaalustada riigi maksebilanssi,” ütles Saarmets.
Tootsi Turvas on kaevandav ja turbatooteid valmistav ettevõte, mille põhitegevus on ka hakkpuidu ja soojatootmine ning turbatootmiseks vajalike masinate ehitamine.
Tootsi Turvas kuulub aastast 2002 kontserni Vapo OY. Tootmisüksused on ettevõttel Pärnumaal Tootsi ja Lavassaare vallas, Ida–Virumaal Puhatus, Läänemaal Niibis, Harjumaal Turbas ja Peningis, Tartumaal Ulilas. Töötajaid on sadakond.
Lood sellised jahh,et kohalik Omavalitus väidab et probleeme ei ole ja kõik on vägev…..vaata kes väidavad,,need kes seda vett jooma ei pea,Valla võimuladvik elab ise ju Haapsalus.Ja vallamaja vesi tuleb teisest kaevust kui Salajõe,Ingküla ja Vedra vesi.Minu arvates on kohalik omavalitsus selleks olemas ‘,et aidata kohalikke inimesi.aga siin käiakse sellest ringiga mööda,ja ei julgeta hammustada seda kätt mis neid toidab!!!aga seekord need asjad nii kergesti lähe kui eelmise Niibiraba laienemisega.millest need probleemid tekkisid kaevudes.Kuna asjasse on segatud juba liiga palju inimesi …..
ma väga loodan et seda laiendust ei tule kuna sammuti suvel kaev tühi.Talviti on põllud pruunid turbatolmust ja siis see traktorite ja veokite müra .Ja nad võiksid avalikustada ka selle suuna kuhu poole nad siis laieneda tahavad !
millal sa oma kaevu viimati puhastada lasid?? iga kaev mingi aja tagant puhastamist tahab. kaasa arvatud puurkaev. se puutumatu alade jut ka jura. saunja laht varsti kinni kasvab siis uppute seal saljõel kevadeti. aitäh võite siis sellele looduskaitsele öelda.. kes ei lasknud salajõge süvendada.
Põhiseaduse järgi § 5. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Antud artikli sõnarohkuse taga on soov hämada, tuua esile vaid positiivsed küljed ja mitte rääkida tegelikust:
AS Tootsi Turvas on Vapo OY kontserni kuuluv ettevõte. See tähendab, et kasum ja dividendid ei jää Eesti Rahvuslikku Kapitali suurendama;
Eestimaa loodust tuleb hoida. Sest see on ainuke, mis teeb meie maa väärtuslikuks. Meile endile. Järgmistele põlvedele. Eestlusele.
Olen minagi veendumusel, et sellisel moel ei tohiks maavara riigist välja importida. Sedamoodi meil küll miskit paremaks ei muutu. Rikkad turud ostavad turvast nende jaoks odavalt kokku, aga oma inimesele on see vägagi kättesaamatu hind. Lõpuks on nii, et maavara on maha müüdud, aga meil pole midagi paremaks läinud. Ja samas hispaanlased rõõmustavad hea äri üle! Meie siin sööme rõõmsalt hispaania kurke ja kirume oma kehva elukest.
ei ole meil eestimaal ei mägesi ei orge järvi mida postkaartidelt näinud ega ka palme kasvamas. Meil on muu maailmaga võrreldes suhteliselt palju inimkäte poolt rikkumatta loodust nagu on seda sood ja rabad ja ka läänemaal paiknev salajõgi. Seda on paljud siinmail käinud ka täheldanud ja imetlenud. Antud artiklis väljendub selgelt kiire kasumi teenimise ootus ehk ahnus. Mina isiklikult ei usu, et ettevõtja on nõus või suuteline tagama kõikide võimalike tootmisega seonduvate keskonna muutustega tekkivate kahjude mingilgi moel heastamist, või ära hoidmist.Arutelu sellel teemal on homme tööajal ja Haapsalus. Kas see ongi eesmärk, et võimalikult vähe asjasse puutuvaid osaleks? Või… Loe rohkem »
Loodusressursse peaks vahetama vaid püsiväärtuste vastu, mitte lihtsalt selleks, et hispaanlased saaksid igaaastast tomatisõda pidada ja firmaomanikud end (kuni maavara jätkub) ‘keskklassina’ tunda.
kõik saast meile, papp neile
pean tõdema, et tõesti on kaevuvesi viimaste aastate jooksul solgiks muutumas ja suveti on tase väga madal. Kasutan vee filtreerimiseks kolme filtrit ja joogivee jaoks veel kolme mida peab üsna tihedalt vahetada. Pean olukorda juba praegu täiesti ebanormaalseks. Kümmekond aastat tagasi seda ei olnud.Olen veendunud, et probleem on tingitud raba majandustegevusest