Läänemaa suurim ja kalleim robotlaut avati Piirsalus
Piirsalu Põllumajanduse OÜ avas läinud reedel Piirsalus Läänemaa suurima ja kalleima robotlauda, mis läks maksma üle miljoni euro.
Risti vallavanema Rein Kruusmaa sõnul pole viimase paarikümne aasta jooksul Risti vallas keegi nii palju ärisse investeerinud.
Läänemaa esimesest ja seni ainukesest, Palivere põllumajandusühistu laudast on Piirsalu laut suurem — lauda 2300 ruutmeetrile mahub 243 looma. Ka on Piirsalus piima lisapaak, et põhipaagi tühjendamise ajal ei peaks lüpsi katkestama.
Kaheks pooleks jagatud lauda keskel paikneb neli Hollandi Insenteci lüpsirobotit. Vahesein eraldab suurema piimaanniga lehmi väiksema anniga lehmadest. Lauda keskel paiknevad robotid sellepärast, et vähendada ligi 100 meetri pikkuses laudas loomade jalavaeva.
Praegu on laut tühi, sest lägahoidla vihmade tõttu topanud ehitus võtab natuke aega. Esimesed lehmad hakkavad jupi kaupa sisse kolima paari nädala pärast.
Lauda maksumuse loodab Piirsalu Põllumajanduse tegevjuht Elvo Leppmaa tasa teenida kümne aastaga. Tema sõnul on garantii kaks aastat ja selle aja jooksul jõuavad kõik vead välja tulla.
Kaljas Hoppet jõudis koju
Pärast ligi 85aastast vaheaega jõudis Eestisse tagasi Spithamis ehitatud kaljas Hoppet, mis on vanim säilinud Eestis ehitatud kaljas ja sõjaeelsetest seda tüüpi alustest ainus sõidukõlbulik.
Nädal aega ehitasid puulaevaseltsi mehed ja töötukoolituses osalejad Soomes Loviisas hädapäraseid lahendusi, et kaljas üle mere tuua. Laupäeval, pärast väikest tseremooniat alustas Hoppet teekonda Eesti poole, saatjaks ja julgestuseks jahta Runbjarn.
Pärast paaripäevast peatust Haapsalus läheb Hoppet Saaremaale, kus ta põhi uuesti värvitakse. Talveks tuleb kaljas Haapsallu, kus jätkuvad sisetööd.
Kaljas Hoppet ehitati 1925—26 Spithamis. Hiljem on ta kodusadamad olnud Soomes, Ahvenamaal ja Stockholmis.
Hoppeti kojujõudmine on paljude tulihingeliste inimeste töö tulemus. 2005. aastast alates on kaljast renoveerinud Soomes ja ametlikult kuulub alus soomerootslaste aktsiaseltsile Rederi Ab Hoppet, kes on aluse renoveerimisse panustatud üle miljoni euro. Nüüd olid nad nõus loovutama kaljase puulaevaseltsile Vikan.
Puulaevaseltsi juht Alar Schönbergi sõnul ühtib soomerootslaste ja puulaevaseltsi nägemus laeva edasise kasutuse osas. Ta lisas, et lähiajal leiab lõpliku lahenduse ka Hoppeti omandiküsimus.
Lihula dirigendi koor hiilgas üleilmsel festivalil
Lihulast pärit dirigendi Endrik Üksvärava koor Collegium Musicale saavutas laupäeva hilisõhtul Itaalias Arezzos lõppenud koorifestivalil Polifonico teise koha.
Grand Prix voorus jäi Collegium Musicale tasavägises võitluses alla küll Jaapani kammerkoorile Vox Gaudiosa, kuid saavutas lisaks teisele kohale esikoha kahes kategoorias ja eripreemia kaasaegse muusika vooru eest.
Arezzo festival on European Grand Prix sarja festivalidest tähtsaim. “Euroopas on Arezzo mingis mõttes tippfestival,” ütles koori laulja, Haapsalust pärit Kristel Peikel.
Kammerkoor Collegium Musicale tuli kokku aasta tagasi Endrik Üksvärava eestvedamisel. Endrik Üksvärav on lõpetanud Eesti Muusika– ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise erialal ja omandanud samal erialal ka magistrikraadi. Ta on õppinud Lihula muusikakoolis klaverit ja trompetit ning oli seal hiljem ka õpetaja.
Kooris laulab ka teine Lihula muusikakooli kasvandik, seal akordionimängu õppinud Valmar Kirves.
Läänemaale tuleb Collegium Musicale 22. oktoobril, kui esinetakse Lihula muusika– ja kunstikooli sünnipäeval.
Loe veel
Laupäeva õhtul jäi Dirhami kandis kadunuks jahikapten. Öösel ja järgmisel päeval väldanud otsingud tulemusi ei andnud.
Rahvaliidu volikogu kiitis laupäeval heaks liitumisplaani Eesti Rahvusliku Liikumisega, aga et läänlased on erakonna volikogust välja jäänud, ei olnud neid hääletajate seas.
Ridalas Suure–Ahlis asuva Uue–Vainu talu peremees Raido Raba pälvis nädalavahetusel Eesti vabaõhumuuseumis teise koha aasta parima mahetootja kategoorias.
Matsalu 9. loodusfilmide festivali võitjad on teada. Peapreemia sai saksa režissööri Oliver Götzli film Soome loodusest: “Skandinaavia loodus — Soome”.
Aivo Paljasmaa arvustab nostalgiapäevadel kunagises limonaaditehases mängitud teatritüki “Limonaadi Ets” pilootosa.
