0

Nõva rahvas kardab kooli sulgemist

Lemmi Kann

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Nõva kool Virve Tauts Foto Urmas LauriNõva kooli direktor Virve Tauts Tautsi sõnul on lapsevanemaile on tähtis, et pere kõik lapsed saaksid 9. klassi lõpetada koduvallas. Foto: Urmas Lauri

Nõva vallavanem Deiw Rahumägi soovib põhikooli muuta algkooliks, kuid nõvalased sõdivad vastu ja on kooli kaitseks kogunud allkirju rohkem, kui on vallas elanikke.

Nõva kooli hoolekogu liikme Ivo Karindi sõnul võitlevad nõvalased oma kooli säilitamise eest, sest neil on kahtlus, et vallavalitsus tahab kooli sulgeda, muuta selle algkooliks ja kolida vallamajja, et praegusesse koolimajja rajada vanadekodu. Ükski neist võimalustest pole Karindi sõnul nõvalastele vastuvõetav.

Karindi sõnul on rahva murelikuks teinud vallavalitsusest ja -vanemalt tulnud vastukäiv teave kooli kohta. Kuigi Nõva vallavanem Deiw Rahumägi on öelnud, et kooli sulgemisest ei ole vallavalitsuses juttu olnud ja kooli jätkamine 9klassilise koolina oleneb sellest, kas ja kuidas riik kooli rahastab, räägivad koosolekute protokollid midagi muud.

Nõva vallavalitsuse 15. veebruari istungi protokollis on kirjas, et kuulati vallavanemat, kes leidis, et põhikoolina jätkamine ei ole mõttekas. Arutelus, kus osalesid vallavalitsuse kõik kohalolnud liikmed, leiti, et mõttekas on jätkata 6klassilise kooli või algkoolina. Valdade ühinemise läbirääkimiste koosolekul Kullamaal 17. veebruaril ütles Rahumägi protokolli järgi, et Nõval võiks tegutseda lasteaed-algkool, mis oleks võimalik koolimajast kuhugi mujale kolida, senise koolimaja baasil aga võiks teha hoolekandeasutuse, mis kataks Põhja-Läänemaa vajadused.

„Nõvalaste kindel soov ja tahtmine on 9-klassiline kool seal, kus ta praegu asub,” ütles Ivo Karindi.
Kooli säilitamist senisel kujul peab tähtsaks ka Nõva kooli direktor Virve Tauts. „Küsimus on selles, et kolmas kooliaste jääks,” ütles Tauts. Tauts selgitas, et lapsevanemaile on tähtis, et pere kõik lapsed saaksid 9. klassi lõpetada koduvallas, mitte ei peaks kuhugi sõitma.

Segadus eristaatusega

Nõva koolis õpib sel õppeaastal 15 õpilast ja töötab kümme õpetajat. Nii palju õpetajaid nii väikese laste hulga peale teeb koolipidamise kalliks ja tavalise rahastamismudeli järgi ei tule riigi eraldatavast rahast õpetajate palk välja. Väiksema õpetajate hulgaga aga kooli pidada ei saa, sest 7.–9. klassis peavad tunde andma aine-, mitte klassiõpetajad.
Seni tuli Nõva kool omadega välja, sest riik rahastas teda eristaatuse alusel.

Eristaatuse üks tingimusi on kooli kaugus teistest koolidest. Nõva kool asub teistest koolidest üle 30 km kaugusel. Deiw Rahumägi ütles, et Nõva kooli eristaatus peaks selle õppeaastaga lõppema. Tema sõnul tähendaks see 180 maksumaksjaga valla eelarves 50 000 euro suurust auku. „Mis tähendaks seda, et me peaksime selle ise kinni maksma, kui tahaksime 9-klassilist kooli edasi pidada,” ütles Rahumägi.

Rahumägi on enda sõnul pöördunud haridusministeeriumi poole, et kooli rahastataks edasi senisega samadel alustel ja talle olevat suusõnal lubatud, et senine rahastamine jätkub tuleva õppeaasta lõpuni. „Kokkulepe on töös. Kui riik rahastab meid senisega samadel alustel, jätkab 9klassiline kool tuleva õppeaasta lõpuni. Edasi otsustab juba uus omavalitsus,” ütles Rahumägi. Millal kokkulepe kirja saab, ei osanud ta öelda, kuid ta loodab, et enne 24. märtsi volikogu, kus Nõva kooli küsimus on päevakorras.

Ministeeriumi kinnitusel aga jätkatakse Nõva kooli rahastamist endistel alustel nagunii, nii et vald saab oma 9-klassilist kooli tähtajatult edasi pidada. Haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Piret Sapp ütles Lääne Elule, et eristaatust senisel kujul enam ei eksisteeri. „Nõva koolile kehtib õpetajate palgatoetuse arvestamisel kõrgeim koefitsient ja seda ei ole kavas muuta,” ütles Sapp.

Seni eranditena käsitletud väikesaarelistele ja geograafiliselt eraldatud valdadele nagu Kihnu, Ruhnu, Vormsi ja Nõva tagatakse lisatoetus 2014. aasta tasemel. „Mingit eristaatust eraldi taotlema ei pea. Kooli saab rahus pidada, kui on lapsi täna ja tulevikus,” ütles Sapp.

Küsida või mitte küsida?

Nõva rahvas oli internetileheküljel „Päästame Nõva kooli” kogunud eile pärastlõunaks 400 allkirja, mis on rohkem kui vallas rahvastikuregistri järgi elanikke. Nõva eakate initsiatiivil valminud internetilehekülje üks sõnumeid on see, et liitumisläbirääkimistel tuleks aluseks võtta kooli säilitamine 9-klassilisena praeguses asupaigas.

2017. aasta sügiseks peavad moodustuma uued vallad, kes kujundavad üksiti ka koolivõrgu. Lääne-Nigula vallavanem ja haldusreformi ekspert Mikk Lõhmus märkis, et Nõva kooli haldusreformijärgne saatus on kogukonna käes. „Kui see on Nõva rahva tahe, et säiliks põhikool, siis peavad nad sellega tulema läbirääkimistele,” ütles Lõhmus. Kui liitumislepingusse läheks sisse, et Nõva kool jätkaks 9-klassilisena, siis pädeks see otsus neli järgmist aastat. „Liitumisleping on täitmiseks,” kinnitas Lõhmus.

Lõhmus lisas, et peale tingimuse kool 9-klassilisena säilitada võiks Nõva välja pakkuda ka võimalusi, kuidas kooli lapsi juurde saada. „Näiteks arutleda selle üle, miks osa Nõva inimesi oma lapsi Nõva kooli ei pane,” pakkus Lõhmus.

Nõval on pooleli liitumisläbirääkimised Padise ja Lääne-Nigula vallaga. Deiw Rahumägi ütles, et tark oleks minna kooli asjus läbirääkimistele täispaketiga, st 9-klassilise kooliga, aga vaevalt see läbi läheb. „Ma kipun arvama, et pakutakse kahte astet,” ütles Rahumägi. See tähendaks Nõvale lasteaeda-algkooli. „Kui liituksime Padisega, siis liitunud valda jääks neli põhikooli, kui Lääne-Nigulaga, siis maakonna üldplaneeringu kontekstis jääks Nõvale eristaatus, mis eeldaks lasteaia-algkooli olemasolu,” ütles Rahumägi.

Rahumägi sõnul võiks kool tegutseda ka mõne suurema kooli filiaalina. Filiaalina tegutsemist pidas võimaluseks ka Lääne maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna nõunik Mare Tereping. Terepingi sõnul võiks vald kolmanda kooliastme lapsi sõidutada Noarootsi kooli või oleks nad distantsõppel. „See, kas kool jääb või ei jää, on emotsionaalne küsimus. Ühelt poolt on väike kool ideaalne, teiselt poolt – kui mõistlik ta 180 maksumaksjaga vallas on,” arutles Tereping.

Nõvalaste pöördumine oma kooli kaitseks

Nõva kool tuleb säilitada 9klassilisena senises asukohas ja võtta see aluseks valdade ühinemise läbirääkimistel, sest
* Nõva on saareline piirkond ning kooli puudumisel peaks Nõva valla õpilased iga päev läbima üle 60 km põhihariduse omandamiseks;
* kuna põhiharidus on 9 klassi, siis Nõva kooli muutmisel nelja- või kuueklassiliseks väheneks õpilaste arv, mille tulemus omakorda oleks kooli sulgemine, mis omakorda põhjustaks inimeste lahkumist vallast;
* Nõva kooli säilimisel praegusel kujul oleks võimalik rahvastiku täienemine uute peredega, kooli puudumisel sellist võimalust ei ole.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Deiwi
Deiwi

võib uskuda küll, sest ta räägib ausalt nii vallas ,kui väljaspool valda, et on mõtetu vald see Nõva vald, kool kaob nagunii kohe ja selleks ei teegi keegi midagi ,kui mõttelaad selline, kaob kool ,kaob ka vald, küsimus , kellega liituda, kelega kasulikum?

Ääremaalt
Ääremaalt

Deiw ajakirjaniku vastu? Et kas “suusõnaliselt lubati” midagi, mille kohta ajakirjanik kirjutab, et sellestsamast ministeeriumist öeldi temale, et ei olegi teema – riigipoolne rahastus on olemas? Keda siis usume: ajakirjanikku, ministeeriumi inimest või Deiw’i? Kui palju võib üks inimene kokku valetada!

eks ta ole
eks ta ole

kuidas saab meie valda liitumisläbirääkimistel esindada inimene, kes on nii läbini negatiivne ja valelik. Nagu siin jutuski, kord räägib eristaatusest, siis lasteaed-algkoolist. Kullamaa nõupidamise protokolli lugedes tõusid mul hirmust juuksed püsti, kas tõesti on see võimalik …
miks juba ette tõmmatakse Harjumaa poole liitumisele vesi peale, küla peal räägitakse, et Kallas ja Rahumägi lihtsalt ei julge sinnapoole vaadata, kuna on oma margi Harjumaal nii täis teinud …

marxx
marxx

ei olegi vaja Harjumaale liituda , oleme harjunud Läänemaaga , nii et sobib Lääne-Nigula vallaga liitumune , kool kaob nii või teisiti.

eks ta ole
eks ta ole

ma nüüd vaidleks küll vastu. mul pole enam paar aastat Haapsallu asja olnud. kui tahad arsti juurde, mine parem otse Tallinna, nagunii saadetakse sinna, kui on EMO-juhtum, sama lugu, Haapsalust kvaliteetset abi ei saa.
poed – Keilaski on suurem valik kui Haapsalus.
kooli eest tuleb võidelda igal juhul, ühineme me ühele või teisele poole.
lõppude lõpuks ole vahet kuhu me liitume, ääremaa oleme ikka, ega me Läänemaa pool tõmbekeskuseks ei saa ja kui kool kaob, lähevad siit need viimasedki noored, nii et paarikümne aasta pärast kui vanad surnud, on ka elu hääbunud…

Elanik
Elanik

Kaks asja leiavad selle põhjal kinnitust:

Kooli üle otsustamine on kogukonna käes mitte aga väliste, kontrollimatute tegurite meelevallas nagu vallajuhid seda üritavad esitada.

Eristaatuse küsimus – kas on tegu ebakompetentsete vallajuhtidega või teadliku vassimisega?

uuemõisa
uuemõisa

…mõisad….,saksad….,mets ja maa saab meitele!

lugeja
lugeja

Nõva rahvast keegi kord seletas,kuidas neil oli oma vallavanema kandidaat juba olemas,aga siis tormas valitsev võimuliit reformierakond kohale,ajas ta minema ning pani “oma”mehe asemele—Rahumäe.

wpDiscuz