Neeme Suur: Riigikogu liikme töö on üksildane

Läänemaalt riigikokku valitud Neeme Suur tunnistab, et poliitikule ei tähenda isegi jaanitulele minek niivõrd mitte lõbutsemist, kuivõrd oma sammude tesitimist.

Riigikogu liige Neeme Suur, kui palju Te pöörate tähelepanu oma kuvandi kujundamisele?

Päris palju.

Kuidas see käib?

Kui ma midagi teen, siis kompan tagasisidet. Räägin inimestega, küsin, mida nad arvavad, kuidas nad suhtuvad ühte või teise probleemi.

Kellelt küsite esimesena nõu?

Lähim tutvusringkond kodukohas Ristil ja Haapsalus, kaitseliidus ja rahvatantsijate hulgas, maavalitsus ja Läänemaa arenduskeskus, kolledž ja kutsehariduskeskus. Kogu see süsteem, millega iga päev toimetan ja suhtlen. Minul ei ole jaanitulele minek mitte lõkke ääres lõbutsemine, vaid tavalistelt inimestelt tagasiside saamine.

Kuvandi loomine tähendab teemasid, millega pidevalt tegelda. Mis on Teie teemad?

Peamine teema, miks läksin riigikogusse, on regionaalpoliitika. Inimeste elukeskkond luuakse kohalikul tasandil, maakonnas ja vallas. Seadused peavad andma selleks võimaluse.

Kui range on partei kontroll sõnumite ja sõnavaliku üle, mida tohib riigikogu liige kasutada?

Meie erakonnas ei ole kontroll range. Me pigem arutame, mida keegi ütles, kas see oli kooskõlas peavoolu poliitikaga.

Aga te ju kooskõlastate oma sõnumid.

Arutatakse läbi mingi hetke põhiteema, kuidas seda kajastatakse. Üks asi on erakonna pressiteade, teine asi on riigikogu liikme väljaütlemised.

Võtame ühe lihtsa näite: Ossinovski ja Ligi skandaali. Kuidas käskis parteikontor ajakirjanike küsimustele vastata?

Meile ei antud mingit korraldust.

Mida Teie arvate Jürgen Ligi ütlemisest sisserändaja poja kohta?

Nii kõrgel tasemel oli see kohatu.

Mida arvate haridusministri isa Oleg Ossinovski väljaütlemisest, et külakoolidest tulevad ainult kirjaoskamatud inimesed?

See on samuti nii kõrgel tasemel kohatu.

Miks sai Ligi sõnadest skandaal, aga Ossinovski sõnadest mitte?

Sellepärast, et Ligi on Eesti riigi juhtivpoliitik, aga Oleg Ossinovski on eraettevõtja, kes ajab oma asju. Nende sõnadel on eri kaal. Üks on kõrgel tasemel valitsuse liige, teine ei ole poliitik.

Kui ma õigesti aru saan, tegi riigikogu endale jõulukingiks otsuse, et edaspidi teid enam kuri- ja väärteo korras karistada ei saa?

See ei ole päris nii.

Aga kuidas see siis on?

See on nii, et edaspidi saab karistada kuri- ja väärteo korras. Valikuline lugemine on sündroom, igaüks loeb tekste nii nagu vaja. Millegipärast jäetakse eelnõust lugemata tekst, et riigikogu liige peetakse kinni igal juhul, kui ta on toime panemas kuritegu või on selleks oht. Kui keegi ütleb, et riigikogu liikmed hakkavad Tallinnas purjuspäi ringi ajama, siis nii see ei ole. Karistamata nad ka ei jää.

Riigikogu liikme puutumatuse kohta käib kaks asja, üks on läbiotsimine. Selleks tuleb saada luba riigikogu põhiseaduskomisjonilt. Selline on Euroopa praktika, üks valik võib olla riigikogu komisjon. Ma ei oska seda seadust õigustada või mitte õigustada, aga see ei ole hea, kui õiguskaitseorganid tulevad kalastama – vaatama, kas leiavad läbiotsimisel midagi või mitte.

Sellega ma olen nõus, aga kuriteokahtluse korral tuleb tegutseda kiiresti. Kui riigikogu on suvepuhkusel, kulub põhiseaduskomisjoni kogunemiseks nädalaid.

Ei, päevi kulub, ma arvan, mitte rohkem. Selleks et saada kokku kvoorum, neli inimest, see ei ole võimatu.

Kui kvoorumis on ülekaalus kahtlustatava parteikaaslased, siis tuleb suure tõenäosusega eitav vastus.

Rääkisime mainekujundusest. Sel kevadel võeti ära kolme riigikogulase saadikupuutumatus. Kui on kahtlustus, siis on keeruline keelduda läbiotsimisloa või muude menetlustoimingute tarvis loa andmisest, sest seda tuleb hiljem avalikkuse ees põhjendada. Avalikkuse tähelepanu on väga tugev, kui on oht, et keegi on midagi teinud. Keeldumine määriks komisjoni liikmete maine. See ei ole nii lihtne, et komisjon istub ja topib kõik augud kinni.

Kuidas Te ise hääletasite selle eelnõu üle?

Mina hääletasin poolt.

Miks on riigikogu otsustanud hävitada komisjonide kõnesalvestised?

Riigikogu ei ole seda veel otsustanud, see on põhiseaduskomisjoni algatus. Komisjonide kõnesalvestised on olnud tehniline materjal. Komisjonide koosolekuid ei lindistata mitte selleks, et salvestisi säilitada. Lindistused on olnud tehniline abimaterjal. Komisjonides stenogrammi ei tehta ja selleks pole ka tehnilist võimalust.

Kas see tähendab, et riigikogu komisjonides räägitu jääbki igaveseks saladuseks?

Sellest tehakse protokoll.

Riigikogu komisjonide protokollid on lakoonilised, kirjas on vaid see, mida otsustati.

Nii ja naa, komisjonide töö traditsioon on erinev. Põhiseaduskomisjon teeb põhjaliku, stenogrammisarnase protokolli. Minu juhitav õiguskomisjon kajastab arutelu, aga see ei ole stenogramm. Minu meelest võiksid kõik komisjonide istungid olla avalikud, need võiksid olla võetud heli- ja videolindile. Istungeid võiks ka stenografeerida, aga see nõuab tehnoloogilist hüpet, nõuab kulutusi.

Sotsid on kogu aeg rääkinud, et komisjonide istungid peaksid olema rohkem avatud. Näiteks katusorganisatsioonid, kes on osalenud seaduste väljatöötamisel, ei peaks ootama kutset, vaid neil peaks olema õigus tulla riigikogu komisjoni istungile.

Sotsid on teinud ettepaneku, et kõik hääletused oleksid komisjonides nimelised, kõik istungid oleksid avatud. Kolmandaks, et protokollid oleksid põhjalikud. Viimaseks oleks see, et lint säilitatakse kui dokument. Lindi kui ajaloo säilitamine ei ole olnud senine praktika.

Kui kevadel saite õiguskomisjoni esimeheks, kas teadsite, mis eelnõud on selle komisjoni laual?

Ei.

Kas ma oletan õigesti, et maalt tulnud poisile anti komisjoni esimehe koht koos kuuma pirukaga, millest keegi ei rääkinud?

Pigem mitte. Ma palusin maaelu-, keskkonna- või riigikaitsekomisjoni, aga pandi õiguskomisjoni.

Küsin vahele, kes paneb?

Fraktsiooni juhtkond. See ei ole sunniviisiline, aga kui tehakse argumenteeritud ettepanek, on kentsakas vastu vaielda.

Millal aru saite, et peate õiguskomisjoni juhina hakkama tegelema kooseluseadusega?

Kui eelnõu tuli sisse, siis oli kaks võimalust: kas juhatus määrab selle sotsiaal- või õiguskomisjonile.

Te olete poliitik, Te loete hääli. Kas kaotate või võidate hääli sellepärast, et Teist sai kooseluseaduse kõneisik?

Tõenäoliselt kaotan, tõenäoliselt midagi ka võidan. Kas võit on suurem kui kaotus, seda ma ei oska öelda. Kui lugeda ainult hääli, siis ei saaks üldse töötada. Või saaks teha ainult üksikuid otsuseid. Ühel hetkel tuleb lähtuda parimast arusaamisest ja südametunnistusest.

Kui tugev oli kooseluseaduse vastaste ja pooldajate surve?

Pooldajate poolt survet ei olnud. Minu juures ei käinud riburadapidi organisatsioonid rääkimas, kui hea seadus see on. Kui oli näha, et tuleb suurem vaidlus ühiskonnas, siis komisjoni esimehena sain mõjutada eelnõu arutamise tähtaegu. Esimene lugemine oli juunis, teine alles septembris. See ei olnud turbomenetlus, kus on kolm lugemist ühel nädalal. Kui keegi oleks väga tahtnud, oleks seaduse saanud enne suve ära koputada. Õiguskomisjon andis pika aja parandusettepanekute esitamiseks, korraldas arutelusid, kutsus asjahuvilisi pooli komisjoni, aga sisulist arutelu ei tekkinud. Üks pool nõudis, et sellist seadust ei tuleks. Leiti ainult seda, et sellist eelnõu ei tohi olla, seda ei tohi menetleda ega käsitleda. Et teiselt poolt oli vastas sirge joon, oli eelnõu keeruline sisuliselt arutada.

Kuidas Teile survet avaldati?

Kõige rohkem on teada meilide saatmine.

Kui palju meile saadeti?

3000–4000. (Irooniliselt) Seda ei ole ju nii palju, kui tuhat korda järjest öeldakse, et see, mida teed, on vale.

Mis veel öeldi?

Paneme sõna „vale” kõigisse varjunditesse ja väljenditesse, mida inimene suudab välja mõelda. Siis enam-vähem adume, mis oli kirjade sisu. Teine teema oli suhtlus Facebookis, kus oli sel teemal palju vestlusi. Pigem räägiti neis seaduse vastu.

Kas Te vastasite meilidele?

Meilidele vastas õiguskomisjon, vastasel korral oleksin istunud arvuti taga ööd ja päevad. Ma ei oska öelda, mitu meili komisjon sai, tõenäoliselt rohkem kui personaalselt mina. Vastati kõigile meilidele, milles oli küsimus. Kui meili sisu oli kopeeritud mõnelt kodulehelt, siis neile ei vastatud. Kui elektronkirjas oli küsimus või palve, et vastataks, siis need said vastuse. Võib-olla mõnele kirjale ei ole veel vastatud. Enamik kirju oli identse sisuga, kuskilt kopeeritud.

Kas kodukoguduse pastor Teid veel armulauale võtab?

Ma ei ole koguduse liige.

Kuidas kaitseliitlastest sõbrad seadusse suhtuvad?

Erinevalt. Päris palju kaitseliitlasi oli seaduse vastuvõtmise poolt.

Kas kooseluseadus lõhestas või aitab muuta ühiskonda tolerantsemaks?

Ma pigem arvan, et aitas muuta tolerantsemaks.

Miks ei tohi enam avalikult napsitada?

Seadusemuudatusega, mis lubas avalikus kohas napsitada, loodeti suurendada ühiskonna sisemist reguleerimisvõimet. Inimesed oleksid pidanud ise looma avaliku korra enda ümber, sest me ei suuda panna igasse parki politseinikku.

Miks see nii on, et kooseluseadusega surub riigikogu ühiskonnale peale tolerantsust, aga napsitamise asjus kannab riigikogu konservatiivseid väärtushinnanguid?

Miks me napistamise tagasi keerasime, aga kooseluseadust mitte? Kooseluseaduse tagasikeeramise võimalus on veel olemas, sest teame, et seadus jõustub 2016 koos rakendusaktidega.

Te ei ole ometi tagasikeeramisega nõus?

Mina ei ole, aga mõned poliitilised erakonnad kindlasti võitlevad selle tagasikeeramise eest.

Kes?

Konservatiivne Rahvaerakond, samuti IRL. Jõud, kes tahaks kooseluseaduse tühistada, on olemas. Aga need seadused on põhimõtteliselt erinevad. Üks puudutab avalikku ruumi ja teine eraelu, inimeste lähisuhteid. Avalikus ruumis alkoholi tarbimine puudutab igaüht, kooseluseadus puudutab inimeste suhteid perekonnas. See on absoluutselt teistmoodi asi, kui keegi ütleb: mulle ei meeldi teie perekonna suhted ja minge elage kapis. Üks seadus räägib lähisuhtest ja teine avalikus ruumis käitumisest.

Kui palju Teie elu muutus, kui sotsiaaldemokraadid said valitsusliidu liikmeks?

Väga palju muutis, sest riigikogu liikme töö on olla kas opositsioonis või koalitsioonis. Minu riigikoguliikme töö ongi kahes perioodis, esimesed kolm aastat opositsioonis ja viimased 11 kuud koalitsioonis õiguskomisjoni esimehena.

Mis on teistmoodi, kui jätta välja, et katuseraha summa on palju suurem?

Või et üldse on jagada, sest kahel varasemal aastal sotsiaaldemokraadid ei jaganud katuseraha.

Muutunud on näiteks see, et on palju suurem võimalus mõjutada ja kujundada kogu poliitilist käitumist, seda kuue või 11 kuuga ei tee. Minu agenda riigikogus oli suurendada regionaalpoliitika osakaalu ja kohaliku tasandi osakaalu riigis. Need muudatused on pikaajalised, need ei käi kahjuks nii, et minister ütleb, et nüüd hakkame teistmoodi tegema.

Tänu sellele, et saime koalitsiooni, tõusis lastetoetus. Kuidas see minu elu muudab? Elu läks tõenäoliselt paremaks.

Aga ikkagi, mida see tähendab, kui riigikogu liikmel on võim?

2013. aastal opositsioonis olles tuli valitsusliit välja kiirlaenude ohjeldamise eelnõuga. Eelnõu oli pehme, seal oli kirjas, et pank peab hoolikamalt laenuvõtjat kontrollima. Opositsioonis olles ütlesime, et seda on vähe, et peame Soome eeskujul kehtestama kiirlaenude krediidikulukuse määra lae. See ettepanek ei läinud läbi, tegime koos Andres Anveltiga ka asjaomase eelnõu. Koalitsioon lükkas selle tagasi, sest öeldi, et see piirab ettevõtlusvabadust.

Nüüd oleme valitsusliidus, kus kiirlaenude ohjeldamine on üks osa koalitsioonikokkuleppest. Ministeeriumid on ette valmistanud eelnõud ning need võetakse valitsuse ja riigikogu heakskiidul vastu. Kiirlaenud saavad tugevama piirangu, piiratakse nende reklaami ja kiirlaenufirmad allutatakse finantsinspektsiooni järelevalvele. Kõik see toimus seetõttu, et sotsid said koalitsiooni, vastasel juhul oleksime jäänud 2013. aasta seaduse juurde.

Te olete riigikogus võtnud sõna rohkem kui keskmiselt kombeks. Miks?

Sest mind huvitavad ja puudutavad paljud asjad. Ma ei tea, kuidas on teistes fraktsioonides, aga meil ei ole sellist tööjaotust, et keegi peab istuma saalis ja sõna võtma. Saalis istuvad saadikud, keda asi huvitab. Kui teema puudutab nende valimisringkonda või on see nende riigikogu komisjoni teema, või on see kuidagi nende varasema tööga seotud. Saalis istuvad ka äärmiselt kohusetundlikud saadikud.

Kas Teie olete kohusetundlik?

Mina olen kindlasti üks kohusetundlikest. Aga miks ma nii palju sõna olen võtnud? Sest ma ei läinud riigikogusse omavalitsusjuhi kohalt, vaid töötasin ka maavanemana, maavalitsuses näeb probleemide rägastikku tervikuna. Kui ma maavanemana tegelesin kiirabi või perearsti teenuse kättesaadavusega, siis riigikogus olles võtan ma sel teemal sõna ja esitan küsimusi.

Kui keeruline on provintsist pärit valla- ja maavanemal kohaneda Tallinnas riigikogu ja valitsuse eluga?

Päris keeruline. Riigikogu liikme töö on üksildane, meeskonda ei ole. Vallavanemal on meeskond, kellega tootmisnõupidamisel asja arutada ja tööülesandeid jagada. Riigikogu fraktsioonil on kaks-kolm nõunikku, kelle tööajale konkureerivad kõik fraktsiooni liikmed. Mina valisin teise tee, ei hakanud küünarnukkidega spetsialistidest nõunike juurde trügima, vaid kirjutasin oma eelnõud ja muudatusettepanekud ise.

Esialgu ei saanud ma aru, miks opositsiooni eelnõu igal juhul tagasi lükatakse. Või milline eelnõu võib saada edasi ja milline mitte. Hoolikalt peab vaatama, milline on konkreetse asja poliitiline kaal, sest otsustab koalitsioon ja seal sõlmitud poliitilised kokkulepped. Siis väidetaksegi eelnõu kohta, et ei ole asjakohane, ei lähe. Sellest oli keeruline aru saada, kui oma arust oli hea asi valmis kirjutatud.

Kas Toompea lossi eksisite ära?

Esialgu ikka.

Kui kaugele jäi Teist kevadel ministriportfell?

Ma ei oska sellele vastata. Koalitsioonikõnelustel regionaalministri positsioon kadus, majandus- ja sotsiaalministeeriumisse tulid uued ministrikohad. Minu kaugus portfellist sõltus ministripositsiooni olemasolust uues valitsuses.

Mis on praeguses valimiskampaanias kõige tähtsam?

Rääkida asjadest, mis on päris asjad. Rääkida asjadest, mille eest kavatsen kindlasti seista.

Mille eest Te tahate seista uues riigikogus?

Et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna programmi regionaalpoliitika ja kohaliku omavalitsuse osa saaksid võimalikult hästi sisse koalitsioonileppesse.

Mis teie programmis on sel teemal kõige tähtsam?

Et kohalik omavalitsus saaks nii raha kui ka muud võimalused ettevõtluskeskkonna edendamiseks. Et tekiks sotsiaalmaksu erisus väljaspool Harjumaad ja Tallinna, et tööjõu palkamine oleks odavam.

Kas väiksem sotsiaalmaks tähendab ka väiksemat pensioni?

Ei.

Et pensionimaksed on isikustatud, siis on ka pension ju vanaduses väiksem.

Pensionimaksetel peab tekkima tasandusmehhanism. Eesti kaugemad kandid peakisd olema rohkem kaitstud.

Tahate, et sotsiaalmaks oleks väljaspool Harjumaad kaks protsenti väiksem. Kas usute, et kaks protsenti võiks Haapsallu või Ristile mõne töökoha tuua?

Kindlasti. PKC tuli Haapsallu ettevõtte tulumaksu vabastuse pärast. Nüansid toetavad ettevõtluse arendamist.

Kas raudtee tuleb Haapsallu?

Ikka tuleb.

Millal?

Raudtee tuleb enne või pärast Rail Balticut, sest kiirraudtee tegemise ajal lähevad ehitushinnad üles. Enne aastat 2022 või pärast aastat 2030. Rail Balticu ehitus võtab aega 4–5 aastat. Me peame infrastruktuuriobjektide rajamisel üle saama mõttekrambist. Kui räägime riigi finantskäitumisest ja võlakoormusest ning ütleme, et peame need korras hoidma, siis tegelikult tähendab see, et mitu asja on tegemata. Niiviisi jätkates ei suuda me ka pika aja jooksul oma suuri infrastruktuuriobjekte korda teha. Ka Tallinna–Tartu neljarealine tee võinuks ammu olemas olla, kui oleksime selle laenuga ära teinud. Meil oleks laen praegu tagasi makstud ja infrastruktuur oleks korras.

Kuidas Te oma valimiskampaaniat rahastate?

Isiklikest vahenditest, täpselt samamoodi nagu eelmine kord.

Kui kulukaks kampaania kujuneb?

Päris kulukaks. Ma arvudest ei räägiks, aga need on minu isiklikud vahendid. Eelmine kord ja ka seekord kasutan heade koostööpartnerite pankade abi. Võtan laenu ja pärast maksan tagasi.

Kas Te võtate valimiskampaaniaks laenu?

Nojah, kuidas siis muidu.

Kas kõik poliitikud võtavad valimiskampaaniaks laenu?

Ma ei tea.

Aga ikkagi, mis on kampaaniakulu suurus? Mis on hind, mida olete valmis maksma, et saada kevadel taas valituks?

Hind on see, et laenu võttes käitun vastutustundlikult ega võta rohkem, kui suudan tagasi maksta.

Teil on kaks tütart ja poeg?

23, 22 ja 9. Tüdruk, poiss ja tüdruk.

Millega nad tegelevad?

Tütar õpib Tartu ülikoolis bioloogiat ja Luua metsakoolis retkejuhtimist. Poeg õpib Kuressaare kutsehariduskeskuses väikelaevaehitust, üheksa-aastane tütar õpib Risti põhikooli kolmandas klassis.

Millega Teie abikaasa tegeleb?

Abikaasa töötab Haapsalu haiglas ehk siis PERHi kiirabis.

Mis oli Teile lõppevas aastas kõige tähtsam?

Tööalane õnnestumine oli merepääste teema. Parandasime seadust nii, et merepääste saab olema tõhusam, ei ole enam vaidlusi politsei ja päästeameti vahel kohustuste üle.

Kas midagi hinge ka puudutas?

Lastel läheb hästi. Ukraina kriis puudutas. Selle aasta kõige emotsionaalsem hetk oli, kui seisime rahvatantsurühmaga tantsupeo platsil.

Fotod: Arvo Tarmula