Eile hakkasid arheoloogid Martin Malve juhtimisel uurima Haapsalus Sireli tänaval asuvat arvatavat võllamäge.
Nädalaks planeeritud uuringute eesmärk on eelkõige kindlaks teha, kas rahvasuus võllasteks nimetatud koht on olnud võllamägi.
„Varem siit leitud esemed võivad viidata ka külakalmistule,” ütles Martin Malve.
Varasemate leidude all peab ta silmas 1932. aastal Läänemaa muuseumi korraldatud kaevamisi, mille ajal leiti ka kaks vägivallamärkidega luustikku ning umbes 1 meetri sügavuselt paljastusid suured kivid.
Luid on võllamäe juurest ka hiljem päevavalgele tulnud, kuid nende kohta puudub arheoloogidel täpsem info.
Seniste leidude põhjal on võllamäe kasutusajaks pakutud 16.–17. sajandit.
Martin Malve sõnul saaks võllamäe olemasolu Sireli tänaval kinnituse, kui kaevamistel õnnestuks leida paekivist konstruktsioone või võllapuude aluseid.
Uuringute teine eesmärk on kindlaks teha hukatute matmiskoht, sest Malve sõnul maeti hukatud üldjuhul võllase lähedale. Kalmistu leidmisega saaks välja selgitada, kas hukatute surnukehi on tavapärasest teisiti koheldud ja millised on olnud luustike võimalikud haigused ja vigastused.
Võllamägesid on Eestis seni väga vähe uuritud — vaid Tallinnas ja Tartus. Martin Malve sõnul saab Tallinna puhul täie kindlusega väita, et tegemist oli võllamäega.
Arheoloogidel on kavas uurida ka Lihula võllamäge. Malve sõnul oleneb Lihulasse minek sellest, kui palju Haapsalust leitakse, kui kaua aega läheb.
„Kui Haapsalus läheb väga hulluks, võib Lihula jääda järgmiseks aastaks,” ütles Malve.
Haapsalu võllamäe arheoloogiliste kaevamiste puhul on tegemist puhtteadusliku uurimisega, pakilist vajadust võllamägi lahti kaevata ei ole.
Inimluude uurimisele spetsialiseerunud Malve sõnul sai tema huvi võllamägede vastu alguse Tartu Jaani kiriku kaevamistelt, kus leiti vägivallatunnustega surnukehi. Rootsi kolleegidega konsulteerides tõusiski päevakorrale võllamägede uurimine.
Haapsalu võllamäe kaevamist korraldab Õpetatud Eesti Selts, tööd rahastatakse Rootsist.
