1.7 C
Haapsalu
Neljapäev, 21. november 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid SEE teater

Silt: SEE teater

See teater tegi nostalgianäituse

[caption id="attachment_321439" align="alignnone" width="2000"] Nõukogude ajal olid kaaludel vihid ja kassaaparaadil vänt ning lastel punane pioneerirätt. Arvo Tarmula[/caption] See teater avas jaanuari viimasel nädalavahetusel näituse, mis viib paljud külastajad tagasi lapsepõlve. Tervet teatrisaali täitvas ja koridorigi ulatuvas väljapanekus on nõukogudeaegsetest, peamiselt 1970–80. aastate kodudest, koolidest, poest ja linnapildist tuttavad esemed. Suur osa väljapandust on pärit teatri oma ladudest – nostalgiapäevade korraldamisest on sinna kogunenud kõikvõimalikku nõukogudeaegset kraami, mis paljudes kodudes juba prügimäele rännanud. See teatri eestvedaja Roman Sultangirejev ütles, et mõte näitusest on tal juba mõnda aega peas tiksunud. Eve Merima lisas kõrvalt, et esialgu oli plaan nostalgiaväljapanek kokku panna läinud kevadiseks muuseumiööks, aga koroona pärast jäi see teostamata.

See teater avab muuseumi

Rommi ja Eve: SEE teater tahab peavoolust eristuda 

SEE teatri eestvedajate Roman Sultangirejevi ja Eve Merima sõnul on SEE üks värviline kogukond, kus kõik heas mõttes hullud ideed on alati teretulnud. „Meil on nii, et mingi kiiks peab asjal alati juures olema,” sõnab SEE teatri  eestvedaja Roman Sultangirejev mõtlikul ilmel. Rahvas kutsub teda lihtsalt Rommiks ja tema keeruline pärisnimi leiab kasutust nii harva, et on tema jaoks muutunud lausa võõrastavaks. Seda, et Rommi ja teatri kaaseestvedaja Eve Merima peavooluga kaasa

See teatris tuleb katusekontsert

Annabel Alemaa juhtis laeva sadamasse

[caption id="attachment_304243" align="alignnone" width="2000"] Teenija Dora (Eva Lotta Saar) veerib tänast ajalehte (millegipärast aastakümneid vana koltunud Edasit?!), teda kuulab hoolega Blacklock (Hedvig Kivi). Malle-Liisa Raigla[/caption] Teisipäeval See teatris esietendunud „Surmaga ära vahetatud” tuletas meelde Jüri Järveti 53 aasta taguse ütluse: „Vaene, aga aus.” Nii hindas Eesti teatrikorüfee Iivi Lepiku osatäitmist eelmise sajandi ühe mõjukama prantsuse dramaturgi Jean Anonuilh’i tragöödia „Antigone” peategelasena tollases Noorsooteatris. See teatri noortetrupp on lavale toonud Agatha Christie (1890-1976) jutustuse veidi  muudetud kujul, aga selles ei puudunud miss Marple isiklikult, mis on juba omamoodi intrigeeriv. Christiet kui kriminaalkirjanduse klassikut on pidevalt ekraniseeritud ja üle maailma väga palju ka lavalaudadele  sätitud. Paraku on teatrikatsetused pahatihti ebaõnnestunud.