Silt: punamonument
16
Lääneranna teisaldab kuus punamonumenti
[caption id="attachment_364412" align="alignnone" width="1024"]
Lihula monument. Foto: Kalli Pets[/caption]
Lääneranna valla kuus punamonumenti leiavad endale uue asukoha kohalikus muuseumis.
„Me ei kavatse tekitada punaparki, vaid säilitada ajalugu. Ruumi meil on – kolm hektarit,” ütles Virtsu arenguseltsi juht Jüri Mõniste Lääne Elule. Virtsu muuseum tegutseb sealses mõisatallis ja punamonumendid hakkavad paiknema mõisatalli taga piiratud maa-alal, kuhu niisama heast peast jalutama ei pääse. „Monumente on muidugi võimalik vaadelda, aga kuidas täpselt, selle üle peame veel aru,” ütles Mõniste. „Kas läbi aknaluugi, okastraataia tagant või mingil muul vaevalisel moel.”
Lihula monument. Foto: Kalli Pets[/caption]
Lääneranna valla kuus punamonumenti leiavad endale uue asukoha kohalikus muuseumis.
„Me ei kavatse tekitada punaparki, vaid säilitada ajalugu. Ruumi meil on – kolm hektarit,” ütles Virtsu arenguseltsi juht Jüri Mõniste Lääne Elule. Virtsu muuseum tegutseb sealses mõisatallis ja punamonumendid hakkavad paiknema mõisatalli taga piiratud maa-alal, kuhu niisama heast peast jalutama ei pääse. „Monumente on muidugi võimalik vaadelda, aga kuidas täpselt, selle üle peame veel aru,” ütles Mõniste. „Kas läbi aknaluugi, okastraataia tagant või mingil muul vaevalisel moel.” 
Muinsuskaitseamet arvas sõjahauad kaitse alt välja
[caption id="attachment_236916" align="alignnone" width="900"]
Haapsalu kaubamaja juures asuv sõjahaud on üks neist, mille muinsuskaitseamet riikliku kaitse alt välja arvas. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Muinsuskaitseamet arvas kaitse alt välja üle 270 punamonumendi, mis asuvad teises maailmasõjas langenute haudadel. Muinsuskaitse alt arvati välja ka kaheksa Läänemaal ja kaheksa Lääneranna vallas asuvat punahauda. Teiste hulgas ei ole muinsuskaitse all enam kaks Haapsalu kesklinnas kaubamaja ees asuvat sõjahauda.
Haapsalu kaubamaja juures asuv sõjahaud on üks neist, mille muinsuskaitseamet riikliku kaitse alt välja arvas. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Muinsuskaitseamet arvas kaitse alt välja üle 270 punamonumendi, mis asuvad teises maailmasõjas langenute haudadel. Muinsuskaitse alt arvati välja ka kaheksa Läänemaal ja kaheksa Lääneranna vallas asuvat punahauda. Teiste hulgas ei ole muinsuskaitse all enam kaks Haapsalu kesklinnas kaubamaja ees asuvat sõjahauda. 
Lääneranna vald revideerib sõjahaudu
[caption id="attachment_364412" align="alignnone" width="1024"] Lihula monument. Foto: Kalli Pets[/caption]
Lääneranna vallas peetakse plaani, mida hakata peale seitsme Nõukogude sõduritele püstitatud monumendiga.
Vallavanem Ene Täht saatis kultuuri- ja kaitseministeeriumile ning sõjahaudade hoolde liidule kirja, milles soovib infot kultuurimälestiste registris olevate mälestiste kohta.
Lääneranna vallast on kultuurimälestiste registris seitse Nõukogude sõduritele püstitatud monumenti. Vallavanem tahab teada, kas nende mälestistega on ka tegelikult seotud matmisi ja kas väidetavatesse ühishaudadesse maetute kohta on täiendavat infot.
Lihula monument. Foto: Kalli Pets[/caption]
Lääneranna vallas peetakse plaani, mida hakata peale seitsme Nõukogude sõduritele püstitatud monumendiga.
Vallavanem Ene Täht saatis kultuuri- ja kaitseministeeriumile ning sõjahaudade hoolde liidule kirja, milles soovib infot kultuurimälestiste registris olevate mälestiste kohta.
Lääneranna vallast on kultuurimälestiste registris seitse Nõukogude sõduritele püstitatud monumenti. Vallavanem tahab teada, kas nende mälestistega on ka tegelikult seotud matmisi ja kas väidetavatesse ühishaudadesse maetute kohta on täiendavat infot. 
Punamonumendid ja sõjahauad
[caption id="attachment_362797" align="alignnone" width="2000"]
Haapsalu kesklinna on maetud nii esimeses kui ka teises maailmasõjas hukkunuid. Paremal asuvatel väikestel hauakividel on peamiselt eesti nimed. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Ukraina sõda on kolmandat korda päevakorda toonud nõukogude ajal paigaldatud monumentide saatuse – esimene arutelulaine oli kohe pärast Eesti taasiseseisvumist, teine 2007. aastal.
Punamonumentide arvu Läänemaal ei tea täpselt keegi. Muinsuskaitseameti kultuuriväärtuste registris on neid kinnismälestistena arvel kuus ja Lääneranna vallas viis. Tegelikult on eri aegadel ja eri põhjustel paigaldatud monumente rohkem – nii kalmistutel, avalikus linnaruumis kui ka metsa all.
Muinsuskaitseameti Läänemaa nõuniku Kalli Petsi sõnul on tal kontoris 1970.–1980. aastatest pärit kaustik, kus on kirjas, milliste koolide hooldada on millised obeliskid ja millal tuleb nende juurde pidulikult lilli viia. Samuti on märkmikusse kirja pandud monumentide mõõdud ja joonised.
Haapsalu kesklinna on maetud nii esimeses kui ka teises maailmasõjas hukkunuid. Paremal asuvatel väikestel hauakividel on peamiselt eesti nimed. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Ukraina sõda on kolmandat korda päevakorda toonud nõukogude ajal paigaldatud monumentide saatuse – esimene arutelulaine oli kohe pärast Eesti taasiseseisvumist, teine 2007. aastal.
Punamonumentide arvu Läänemaal ei tea täpselt keegi. Muinsuskaitseameti kultuuriväärtuste registris on neid kinnismälestistena arvel kuus ja Lääneranna vallas viis. Tegelikult on eri aegadel ja eri põhjustel paigaldatud monumente rohkem – nii kalmistutel, avalikus linnaruumis kui ka metsa all.
Muinsuskaitseameti Läänemaa nõuniku Kalli Petsi sõnul on tal kontoris 1970.–1980. aastatest pärit kaustik, kus on kirjas, milliste koolide hooldada on millised obeliskid ja millal tuleb nende juurde pidulikult lilli viia. Samuti on märkmikusse kirja pandud monumentide mõõdud ja joonised.