1.1 C
Haapsalu
Pühapäev, 21. aprill 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Punamonument

Silt: punamonument

Haapsalu volikogu andis loa sõjahaudade ümbermatmiseks

Reedel andis Haapsalu volikogu loa Posti tänava ja Tallinna maantee ristmikul asuva kolme sõjahaua ümbermatmiseks.

Haapsalu teisaldas Osmussaare mälestuskivi

[caption id="attachment_375593" align="alignnone" width="2000"] Osmussaare kivi asemel on nüüd tasandatud plats. Foto Eduard Laur[/caption] Haapsalu linnavalitsus lasi läinud nädalal ilma suurema kärata teisaldada Haapsalus Kalda tänava haljasalal asunud nõukogudeaegse mälestuskivi Osmussaare garnisonile. „Tegime sipsti ära,” ütles Haapsalu aselinnapea Tõnu Parbus eile Lääne Elule.

Muinsuskaitseamet pole sõjahaudade ümbermatmise vastu

[caption id="attachment_362797" align="aligncenter" width="2000"] Haapsalu kesklinna on maetud nii esimeses kui ka teises maailmasõjas hukkunuid. Paremal asuvatel väikestel hauakividel on peamiselt eesti nimed. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Muinsuskaitseametil pole midagi selle vastu, et Haapsalus maetakse ümber praegu Tallinna maantee ja Posti tänava ristmiku lähistel asuv I maailmasõjas hukkunute ühishaud. Haapsalu linnavalitsus tahab I maailmasõjas hukkunud ümber matta Haapsalu vana kalmistu õigeusu ossa. Ka ühishaual paiknev monument teisaldatakse sinna.

Lääneranna teisaldas viis punamonumenti

[caption id="attachment_374403" align="alignnone" width="696"] Eile kella kaheksaks hommikul olid Lääneranna viis punamonumenti jõudnud oma uude asupaika Virtsu muuseumi aias. Foto erakogu.[/caption] Kui Virtsu arenguseltsi juhataja Jüri Mõniste esmaspäeva hommikul kella kaheksa paiku mõisa talli jõudis, seisid punamonumendid juba maja taga rivis.

Haapsalu plaanib sõjahauad linna keskelt kalmistule viia

Haapsalu linnavalitsus plaanib nii esimeses kui ka teises maailmasõjas hukkunud matta ümber linna sõjahaudade haljasalalt kalmistule.

Maaradar tuvastas Läänerannas seitse sõjahauda

[caption id="attachment_370276" align="alignnone" width="1522"] Teises maailmasõjas hukkunud hukkunud punaväelaste ühishaud Lihula kiriku juures. Foto: Kalli Pets[/caption] Maaradariga uuringud näitasid, et kõikide Lääneranna valla punamonumentide alla on keegi maetud. „Kõikide alla. Absoluutselt kõikide alla,” ütles Lääneranna vallavanem Ene Täht Lääne Elule esmaspäeval. Lääneranna vald lasi juulis maaradariga läbi uurida kõikide oma punamonumentide ümbrused ning tuvastas seitse sõjahauda.

Hergo Tasuja: tasakaalukus ja tormakus

[caption id="attachment_371112" align="aligncenter" width="1280"] ”Kivi Jüri” ehk “Kivijüri” on Kärdlas asuv mälestusmärk “Hiiumaa kaitselahingute kangelastele 1941”. Mälestusmärk püstitati 1966. aastal Kärdlast väljuvate maanteede ristile. Graniidist mälestusmärgi autorid on skulptor Endel Taniloo ja arhitekt Ülo Sirp. Foto: Urmas Lauri[/caption] Hiiumaa vallavanema Hergo Tasuja vastuse Lääne Elu veebis ilmunud loole „Mare Tamvelius: Hiiumaa värvus punaseks…“ „Kõige kehvem on millegi hävitamisele kutsumine ja paterdamine kampaania korras,“ ütles kultuuriajaloo professor Linda Kaljundi intervjuus Vikerraadio hommikuprogrammis. Ta meenutas kunstiajaloolase Krista Kodrese mõtet, et kui esimese vabariigi loomise järel oleks samal moel vihale ja tunnetele voli antud, siis oleks kampaania korras hävitatud muuhulgas baltisakslaste mõisad. Olen sellega nõus. Tormakuse asemel või selle kõrval tuleb omada ka tasakaalukust. Ma tean – nii ajalooõpingute põhjal kui isiklikult oma perekonna lähiajaloo kaudu – kui keeruline on Eesti ajalugu olnud. Tean, et võõrvõimud muuhulgas püüdsid eestlaste meelsust kujundada meie kultuuri- ja avalikku ruumi muutes. Aga ma ei ole nõus sellega, et kui oleme 30 aastat iseseisvuse taastanud riigis elanud, ilma mõne konkreetse monumendi teisaldamise üle avalikku arutelu pidamast, siis peaksime nüüd ilma aruteluta, ilma erinevaid argumente ära kuulamata kiirkorras tegutsema.

Kaitstud: Mare Tamvelius: Hiiumaa värvus punaseks…

[gallery ids="371112,371110,371111,371113,371114,371115,371116"] Fotod: Urmas Lauri Pealkirjaks olev lause kõlas KOV valimispäeva hilistunnil rahvusringhäälingu valimisstuudios, kui kahel viimasel korral tulid Hiiumaal võimule sotsiaaldemokraadid ja vallavanemateks said kinnitatud järjestikku kaks erinevat, aga nagu peatselt selgus, ebaküpseks osutunud poliitikut. Hiiumaa ainukese nn sõltumatu maakonnalehe peatoimetaja [Harda Roosna] oli sotside võimule upitamiseks andnud aastaid endast parima. Ühed said võimu, peatoimetaja sai presidendilt teenetemärgi. Vastavalt teenetemärgi seadusele ei ole meil võimalik täna veel tõde teada, kes olid need salajased peatoimetaja teenetemärgile esitajad, nii jääbki ainult arvata ja loogiliselt järeldada. Ebaküpse poliitiku tunnuseks on oskamatus mõtestada omariiklust, kuhugi ununenud väärtushinnangud, empaatia puudus ja teadmiste sidumise võimetus. Üks näide. Küüditatute järeltulijad tegid valla poolt mitmendat korda müüki pandud esivanemate talule omapoolse hinnapakkumise, soovides vallalt tagasi osta pere põlistalu Luidjal. Vallavanem Reili Rand oma ebaküpsuses kuulutas aga välja järjekordse avaliku müügipakkumise sama talumaja müügiks, pikendades selle otsusega omakorda perele vene võimu poolt juba kunagi tekitatud kannatusi. Tundekasvatuses küpsustunnistuseta jäänud sotsist vallavanem ilmselt ei tundnud end oma otsuses halvasti, ta ei tahtnud mäletada kolme vana hiiu naise antud tunnistusi, mis kinnitasid sotsist Olga Lauristini osalemist hiidlaste küüditamisel Hiiumaalt. See noorpoliitik on tänaseks jõudnud riigikogusse. Ka praegune vallavanem Hergo Tasuja tegi alles hiljuti enda ebaküpsust reetva otsuse, kui sotsiaalmeediagrupi küsitluses andis ühe esimesena oma hääle punamonumendi Kärdla linnaruumis säilitamise poolt. Vallavanema juhitud omavalitsus on Hiiumaa suurim tööandja ja nagu laulukooris antakse hääl ette, oli see märgiks, nn omainimestele meelsuse näitamiseks. Sotsist noorpoliitik Hergo Tasuja eesmärk on seatud veelgi kõrgemale - saada Eesti Vabariigi presidendiks, nii kirjutas Hiiu Leht.