Silt: Mikk Lõhmus
1
Lääne-Nigula jagab investeeringuraha külade vahel võrdselt
[caption id="attachment_300246" align="alignnone" width="2000"]
Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus näitab, et tulevaste teenindusbokside asukoht on kleeplindiga juba maha märgitud. Arvo Tarmula[/caption]
Lääne-Nigula vald tahab riigilt investeeringutoetuseks saadava 480 000 eurot jagada nii, et iga valla osa saab 60 000 eurot.
Neljapäeval kinnitas Lääne-Nigula vallavolikogu riigi jagatava investeeringutoetuse jaotuse, mille järgi igasse valla kaheksast piirkonnast investeeritakse 60 000 eurot.
„Arutasime nii ja naa, teine variant oleks olnud jagada elanike arvu järgi,” ütles Lääne-Nigula vallavanem Lõhmus. Tema sõnul on enamik valla piirkondi üsna sarnase rahvaarvuga, ainult Nõva oleks saanud teistest natuke vähem ja suurima elanike arvuga Taebla natuke rohkem.
Seda, et riigi investeerimistoetus suunata paari suurema projekti elluviimiseks, Lõhmus ei pooldanud. Tema sõnul kaasneks suure projekti elluviimisega nii palju eeltööd, et vajalikke lepinguid ei jõutaks sel aastal sõlmida. Riigi investeeringutoetuse tingimus on aga, et raha võib ära kasutada sel ja järgmisel aastal, kuid lepinguid tuleb sõlmida selle aasta sees.
Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus näitab, et tulevaste teenindusbokside asukoht on kleeplindiga juba maha märgitud. Arvo Tarmula[/caption]
Lääne-Nigula vald tahab riigilt investeeringutoetuseks saadava 480 000 eurot jagada nii, et iga valla osa saab 60 000 eurot.
Neljapäeval kinnitas Lääne-Nigula vallavolikogu riigi jagatava investeeringutoetuse jaotuse, mille järgi igasse valla kaheksast piirkonnast investeeritakse 60 000 eurot.
„Arutasime nii ja naa, teine variant oleks olnud jagada elanike arvu järgi,” ütles Lääne-Nigula vallavanem Lõhmus. Tema sõnul on enamik valla piirkondi üsna sarnase rahvaarvuga, ainult Nõva oleks saanud teistest natuke vähem ja suurima elanike arvuga Taebla natuke rohkem.
Seda, et riigi investeerimistoetus suunata paari suurema projekti elluviimiseks, Lõhmus ei pooldanud. Tema sõnul kaasneks suure projekti elluviimisega nii palju eeltööd, et vajalikke lepinguid ei jõutaks sel aastal sõlmida. Riigi investeeringutoetuse tingimus on aga, et raha võib ära kasutada sel ja järgmisel aastal, kuid lepinguid tuleb sõlmida selle aasta sees. 
Lääne-Nigula vald ostab lammutamiseks maja
[caption id="attachment_224003" align="alignnone" width="900"]
Martna osavallavanem Janno Randmaa sõnul läheb lammutamine kallimaks kui maja ostmine. Urmas Lauri[/caption]
Lääne-Nigula vallavolikogu andis neljapäeval vallale loa osta 500 euro eest eraomanike käest Martnas Putkaste tee1 kahekorruselise kivimaja. Hoone on kavas lammutada.
Martna osavallavanem Janno Randmaa sõnul läheb lammutamine kallimaks kui maja ostmine. Urmas Lauri[/caption]
Lääne-Nigula vallavolikogu andis neljapäeval vallale loa osta 500 euro eest eraomanike käest Martnas Putkaste tee1 kahekorruselise kivimaja. Hoone on kavas lammutada. 
Vallavanem: saime kriisiga hästi hakkama
[caption id="attachment_297221" align="alignnone" width="2000"]
Lääne-Nigula sotsiaalosakonna juhataja Mariel Kõrgemägi korraldas vanuritele toidu ja ravimite kojuvedu. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Lääne-Nigula vallas on eriolukorraga seotud vahetut kulu vallavanem Mikk Lõhmuse sõnul olnud umbes 15 000 eurot, mis on kulunud näiteks maskide soetamisele.
„Eriolukorra majanduslikku mõju ei oska aga keegi veel öelda,” lisas Lõhmus.
Lõhmuse sõnul on vald ühest küljest kokku hoidnud koolide ja vallaasutuste kütte- ja elektri-, samuti toiduvalmistamise kuludelt, samas saab alles mitme kuu pärast selgeks, millist mõju avaldab eriolukord näiteks valla tulumaksu laekumisele. Riigilt saab Lääne-Nigula 280 000 eurot tulumaksu laekumise tasanduseks.
Lääne-Nigula sotsiaalosakonna juhataja Mariel Kõrgemägi korraldas vanuritele toidu ja ravimite kojuvedu. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Lääne-Nigula vallas on eriolukorraga seotud vahetut kulu vallavanem Mikk Lõhmuse sõnul olnud umbes 15 000 eurot, mis on kulunud näiteks maskide soetamisele.
„Eriolukorra majanduslikku mõju ei oska aga keegi veel öelda,” lisas Lõhmus.
Lõhmuse sõnul on vald ühest küljest kokku hoidnud koolide ja vallaasutuste kütte- ja elektri-, samuti toiduvalmistamise kuludelt, samas saab alles mitme kuu pärast selgeks, millist mõju avaldab eriolukord näiteks valla tulumaksu laekumisele. Riigilt saab Lääne-Nigula 280 000 eurot tulumaksu laekumise tasanduseks. 
Taebla liikluskaamera tuli Reiust
[caption id="attachment_299892" align="alignnone" width="2000"]
Kiiruskaamera Taeblas Haapsalu–Tallinna maanteel. Arvo Tarmula[/caption]
Teisipäeval paigaldas maanteeamet Taeblasse Haapsalu-poolsele sissesõidule kiiruskaamerakapi. Millal kaamera tööle hakkab, pole veel teada.
Varem mõõtis kiiruskaamera autode kiirust Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Reiu külas.
Maanteaameti teehoiu korraldamise osakonna juhataja Erkki Vaheoja sõnul tegi amet kaamera paigaldamise otsuse koos Lääne-Nigula vallavalitsusega. „Otsusele eelnes liiklussageduse, tegeliku sõidukiiruse ja vigastatutega liiklusõnnetuste analüüs,” ütles Vaheoja.
Kiiruskaamera Taeblas Haapsalu–Tallinna maanteel. Arvo Tarmula[/caption]
Teisipäeval paigaldas maanteeamet Taeblasse Haapsalu-poolsele sissesõidule kiiruskaamerakapi. Millal kaamera tööle hakkab, pole veel teada.
Varem mõõtis kiiruskaamera autode kiirust Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Reiu külas.
Maanteaameti teehoiu korraldamise osakonna juhataja Erkki Vaheoja sõnul tegi amet kaamera paigaldamise otsuse koos Lääne-Nigula vallavalitsusega. „Otsusele eelnes liiklussageduse, tegeliku sõidukiiruse ja vigastatutega liiklusõnnetuste analüüs,” ütles Vaheoja. 
Kullamaa kooli kokad said uue supikatla
[caption id="attachment_299588" align="alignnone" width="2000"]
Kullamaa kooli uus supipott. Foto: Mikk Lõhmus[/caption]
Kullamaa keskkool sai uue, sajaliitrise supikatla, mis muudab koolikokkade töö lihtsamaks.
Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus ütles, et see katel on keerukam kui tavaline kodus kasutatav supipott – sellel on erinevad programmid ja keedurežiimid.
Kullamaa osavallavanem Katrin Viks ütles, et peamine eelis on uuel supipotil see, et sealt voolab ise vesi välja. Siiani olid koolis tavalised, suured potid kasutusel. Nendes keetsid kokad korraga sööki 150 inimesele. „Keskkooli poisid käisid neid tühjaks kallamas, sest kokad ei jaksanud,” ütles Viks.
Kullamaa kooli uus supipott. Foto: Mikk Lõhmus[/caption]
Kullamaa keskkool sai uue, sajaliitrise supikatla, mis muudab koolikokkade töö lihtsamaks.
Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus ütles, et see katel on keerukam kui tavaline kodus kasutatav supipott – sellel on erinevad programmid ja keedurežiimid.
Kullamaa osavallavanem Katrin Viks ütles, et peamine eelis on uuel supipotil see, et sealt voolab ise vesi välja. Siiani olid koolis tavalised, suured potid kasutusel. Nendes keetsid kokad korraga sööki 150 inimesele. „Keskkooli poisid käisid neid tühjaks kallamas, sest kokad ei jaksanud,” ütles Viks. 
