Haridus- ja teadusministeerium (HTM) kavandab seadusemuudatust, mille läbi tehakse kohustuslikuks nende laste arengu kontroll, kes lasteaias ei käi. Seesuguste laste osakaal on umbes kuus protsenti, kirjutas ERR.
Näiteks on Lääne-Nigula vallas on kümmekond last, kes lasteaias ei käi. Vallavanema Mikk Lõhmuse sõnul pole vallal nende arnegust head ülevaadet.
„Ma isiklikult hindan seda päris heaks plaaniks, et kõik vallas olevad lapsed on valla huviorbiidis ja koolidel on kindlus, et nad teavad, mis võimalike probleemide, murede, arengutasemega laps kooli tuleb,” ütles Lõhmus ERR-ile.
Uus eelnõu näeb ka ette, et edaspidi määrab omavalitsus lapsele koha kodule kõige lähemasse lasteaeda ning vanemad jäävad ilma võimalusest ise kohta valida. 90 päeva enne lapse pooleteise aastaseks saamisel peab omavalitsus saatma vanematele teate lasteaia koha määramise kohta. Uus eelnõu ei kohusta pakutud kohta vastu võtma, seda võib hakata kasutama hiljem.
Eesmärk on hea – et hoida igaks juhuks silm peal neil lastel, kes lasteaias ei käi. Inimesi on ju igasuguseid, õnnes valdav osa neist hoolitsevad oma laste eest hästi. Aga kuidagi peab ju saama jaole ka neile peredele, kus lapsed lohakil ja ei saa ehk piisavat hoolt aga ise abi ei otsi.
on meil sotsiaaltöötaja, kes peab jälgima selliseid peresi ja lastekaitse spetsialist omavalitsuses
aga kuidas üks kontroll lapse arengut mõjutab? Tuleb üks spetsialist , vaatab lapse üle ja siis ? Kui arengus maas ? Saadab kuhu , lasteaeda või ? ja kui lapsevanem keeldub ? Tahan oma jutuga jõuda sinna, et see süsteem nagu ka paljud muud asjad ei ole lõpuni mõeldud. Pigem panustaksin tugipersonalile lasteaedades ja koolides. Ja et see abi jõuaaks iga lapseni.
Mitmed inimesed, kes on elanud näiteks Ameerika Ühendriikides, kirjeldavad seda, kui vati sees ja rangete reeglite järgi seal lapsi kasvatatakse, nii et eesti lapsed tunduvad nende kõrval lausa Mowglitena. Sellist riiklikku kasvatust surutakse nüüd ka Eesti haridussüsteemi. Haridus- ja teadusministeerium (HTM) kavandab seadusemuudatust, mille läbi tehakse kohustuslikuks nende laste arengu kontroll, kes lasteaias ei käi. Seesuguste laste osakaal on umbes kuus protsenti. Muudatus on vajalik, et selleks ajaks, kui kodused lapsed hakkavad kooli minema, oleksid nad oma arengult oleks sellel tasemel, et see üleminek kooli saaks olla võimalikult sujuv ning esimeses klassi alguses kuluks vähem aega laste taseme ühtlustamiseks. (ERR)… Loe rohkem »
Tundub, et otsustajad kaugenevad aina rohkem laste kasvatusest.
Usun, et maal kasvavad lapsed ei peaks jooksma igal hommikul lasteaeda, kuna mõni linnavurle arvab, et kui pole lasteaeda läbinud oled loll.
Miks me räägime igapäev erinevuse väärtusest kui riiklikul tasandil surume inimesed raamidesse ja kleebime silte külge?
Mina teen ettepaneku, toetada lapsevanemaid majanduslikult, et oleks võimalik lapsi kodus õpetada. Kas keegi julgeb väita, et vanasti kasvanud inimesed ei saa oma eluga hakkama?
T. Valdo.
Ei tuleks asja võtta isiklikult, ründena koduste laste vanemate vastu. Keegi ei süüdista neid. Riik üritab lihtsalt saada pilti abivajavatest ja seda ei tohiks küll pahaks panna.
siin riiki esindab
Aga mõtelgem teisest küljest. Kes kompenseerib väikeste ullikeste järeleaitamise koolis/ühiskonnas? Vanasti oli nn 0 klass neile, kes lasteaias ei käinud ja põhjusega. Küsimus on ju nn neis, keda on vaja järje peale saada. Võidelda tuleb põhjustega, aga mitte tagajärgedega. Arutlemise asemel siin kommentaatorid kohe lajatavad kõiketeadvalt, samad reaalsus on hoopis teine. Inimliku lolluse levimine on hirmus asi.
Mõistlik oleks jah 0-klass või kohustuslik aasta lasteaias enne kooli, et ühtlustada kooli alustavate õpilaste tase. Samas peab olema vanematel võimalus ka ise lapsed vastavale tasemele viia ja läbida lapsega enne kooli minemist näiteks loov eksam, mille käigus saab näha, et laps täidab alushariduses nõutud ülesanded(kui ei, siis antakse juhised ja aeg täienduste tegemiseks nagu hariduses ikka). Kui on professionaalsed vanemad, siis neile sunni rakendamine ei ole hea mõte. Oluline on luua keskkond, kus ise hakkama saavatesse vanematesse ja lastesse suhtutakse lugupidamisega. Vastasel juhul saadakse soovitule risti vastupidine tulemus. Igal juhul on mõistlik, et kooli lähevad enamvähem sarnase tasemega õpilased,… Loe rohkem »
Brüsselile “tulemuste” näitamiseks, et homopropaganda kodudes ka ikka toimib.
aidake neid,kes tõesti abi vajjavad . Ja lahendage probleem logopeedide , psühholoogide ja tugiisikutega.
No arvan, et lastele peaks ikkagi jääma lapsepõlv ja vanematele lapsed. Lapsi ei saada selleks, et neid 1,5 aastaselt sundkorras vastu lasteaeda toppida. Millistest kriteeriumitest ja statistikast ametnikud täpsemalt räägivad? Arvan, et kontrollima peaks korra aastas neid ametnikke, kes sellise pealiskaudse artikli lubasid avaldada. Loodetavasti eelnõu on sisukam.
Kas meie lasteaiad on üldsegi piisaval tasemel laste kasvatamiseks, kui kasvatajad tegelevad primitiivsete noku-tussu laulude laumisega. Lapsega tuleb suhelda ikkagi kui normaalse inimesega.
Ei saa Mikk Lõhmuse seisukohast aru. Kas ta ei usalda oma valla laste vanemaid? Kui suur on reaalne probleem, et nn kodused lapsed pole piisavalt arenenud ja kas kord aastas ühe vestluse tegemas käimine lahendab selle? Kahtlaselt selle moodi on, et õhtuti hakkab riik lastele traktoriga tekki peale tõmbama.
ilma naljata nii ongi,et mõnele lapsele traktor,teisele näiteks jaanalind teki peale tõmbab,kuid kas lastele tähti ja numbreid ka õpetavad,elementaarsest viisakusest rääkimata.Kui lapsevanem suudab seda ise teha-väga tubli!!!
Lasteaia valiku peaks ikkagi vanematele jätma. Ja kui ma ei ole nõus selle lasteaiaga? Siis muud ka valida ei saa?
valimisõiguslikuks, nagu 16 aastased, aga viina osta veel ei tohi