Silt: lääne elu juhtkiri

Parkimine on Haapsalu igasuvine probleem. Aastaid on linnavalitsus sellele vaadanud läbi sõrmede, kuigi tellis tänavu kõige probleemsemateks nädalavahetusteks kohale kontrolörid. Linnavalitsus justkui püüaks suvist parkimisprobleemi lahendada, kuid samal ajal soovib muuta parkimist vanalinna tänavatel aastaringseks – nagu praegu juba toimub kitsal parklateta Sadama tänaval. Kuidas muidu mõista, et mõne aasta pärast pole linnaelanikel ega turistidel enam Lossiplatsile parkima asja, sest selle on hõivanud linnavalitsuse ja Lossiplatsi ümbruses renoveeritud majade elanikud, kellel oma kinnistul parkida pole võimalik?

Noorte laulu- ja tantsupidu on selleks korraks peetud ja lauljad-tantsijad koju tagasi sõitnud, vihmas ligemärjaks saanud rõivad hakkavad tasapisi ära kuivama. Emotsioonid aga jäävad, nagu ka mälestused. Iga laulu- ja tantsupidu, sõltumata sellest, kas tegemist on noorte või suurte peoga, on eriline. Lõppenud peo märksõnad on muuhulgas koroona ja laulupeo korraks isegi katkestanud paduvihm. Koroonapandeemia, mis hakkab meie meeltes tasapisi juba unustusse vajuma, lükkas noortepeo toimumise aasta võrra edasi. Ajal, mil ei lubatud isegi kooli, rääkimata siis üheskoos laulmisest ja tantsimisest, pidi lauljatel-tantsijatel ja eriti veel koori- ja tantsujuhtidel jaguma meelekindlust, et oma asja ikka edasi ajada.

Juura on õigluse ja headuse kunst. Kui seda kunsti kõrgel tasemel valdav Tallinna ringkonnakohtunik Virgo Saarmets tegi sel nädalal otsuse Metsküla kool kaitseta jätta ning andis kohalikule omavalitsusele vabad käed see kinni panna, siis mõistis kõrgesti austatud kohtunik küll õigust, aga õiglus ja headus jäid tahes-tahtmata kõrvale.

Haapsalu linna eelarve on üsna kriitilises seisus ja linnavalitsus püüab investeeringuid igal sammul kokku tõmmata. Näiteks teeremonte on tänavu minimaalselt, valmib vaid Männiku teele kergliiklustee, millele rahastust küsiti juba varem; ainus ehitus on mullu aastal tegemata jäänud algkooli spordi- ja mänguväljak. Viimaste aastatega, kui pidevalt toimusid suured teeremondid ja ehitati koolimaju, pole tänavune aasta võrreldav.

Uuest aastast tuleb kõigil biojäätmeid eraldi koguma hakata. Kui seni on nõue kehtinud vaid kortermajade elanikele, siis kuue kuu pärast tuleb biojäätmeid eraldi koguda kõigil. Need, kes ei soovi biojäätmekonteinerit tellida, peavad ise kompostimist fotoga tõendama, või siis tuleb suvalisel hetkel ametnik kompostimist kontrollima. Mõlemal viisil kontroll, kas inimesed teevad ikka nii, nagu on ette nähtud, näitab usaldamatust – omavalitsus ei usalda oma inimesi ja eeldab, et köögi- ja aiajäätmed visatakse jätkuvalt koos olmeprügiga samasse konteinerisse. Samas – just nii see seni sageli olnud ongi.

Kohe saab kaks nädalat sellest, kui 30 veist Nõval omaniku juurest plehku panid. Kaks nädalat on Läänemaa põhjaosa sotsiaalmeediagrupid täis peaaegu reaalajas infot selle kohta, kus loomi on kohatud, mida nad on teinud ja millist häda põhjustanud. Oma loomi otsima, üles leidma ja koju või karjamaale tagasi toimetama peab omanik. Ametnike sõnul omanik tõesti tegeleb loomade otsimise ja püüdmisega, jagades oma telefoninumbrit ja oodates infot. Nende arust, kelle aiast loomad läbi on rännanud, selle tühjaks söönud või täis s…nud, pole omanik aga piisavalt teinud.

Kui hiidlased aastaid tagasi avameretuulepargi vastu võitlesid, oli vastaliste üks soovitusi, et miks te tuugeneid siia tahate panna, püstitage need Ida-Virumaale, see kant on ju niikuinii juba lagastatud ja reostatud. Või pange tuugenid püsti mandrile, aga mitte siia, meie tagahoovi (inglise keeles kasutatakse akronüümi NIMBY, „not in my backyard” – e.k „mitte minu tagahoovi”). Lääne-Nigula volikogul tuleb suve lõpus teha piirkonna tulevikku mõjutavaid otsuseid. Suure tõenäosusega annab kaks aastat tagasi tuulepargi ehituse ära keelanud vallavolikogu augustis-septembris loa Risti külje alla – seega sealsesse tagahoovi – tuugenid püsti panna.

Haapsalus on kuu aega seisnud toidukapp. Kui mujal Eestis on seesugused kapid läinud kenasti tööle ja on aktiivses kasutuses, siis Haapsalu toidukapi kohta seda kindlasti öelda ei saa. Haapsalu toidukapp on enamasti tühi, vahel on mõni üksik asi kapis seisnud. Toidukapiga pole liitunud ükski söögikoht ega kauplus, kes üle jääva toidupoolisega igal õhtul kappi täidaks.

Põhikooli matemaatika riigieksami tulemused olid kasinad. Pääsküla kooli üheksandikest põrusid pooled, lastevanemad olid šokeeritud, süüdistati õpetajat, kuni sai selgeks, et ka mujal on kehvasti. Läänemaal kukkus läbi iga viies laps, mõnes koolis oli põrujaid rohkem kui neid, kes tegid eksami ära. Mis siis lahti on? Ühest küljest ei midagi. Mullu ei olnud vanemad šokeeritud, et laps kukkus läbi, sest lävendit ei olnud – igaüks lõpetas 9. klassi igal juhul, ükskõik kui kesiste tulemustega. Tänavu kehtestas ministeerium 50 protsendi nõude. Kui õpilane saab alla poole punkte, siis on ta läbi kukkunud ja peab tegema järeleksami. Kui lävend kehtinuks ka mullu, olnud läbi kukkujaid, vähemalt Läänemaal, rohkem kui tänavu.

Läänemaa omavalitsused kehtestavad järjest uusi maamaksumäärasid, mis on seni kehtinud määradest viis korda väiksemad, sest möödunud aastal tehtud hindamise järgi kerkis maa hind kordades, Läänemaal 7,4 korda. Kuna maamaks tohib tõusta kuni kümme protsenti aastas, siis on mitmed Läänemaa omavalitsused automaatselt arvestanud, et ka järgmise aasta maksulaekumine tõuseb kümme protsenti. See on aga meelevaldne järeldus ja ootus. Et selline ootus realiseeruks, oleksid pidanud kõigi kinnistute hinnad kerkima enam kui viis korda.